Riigikohus rahuldas energeetikaettevõtte Evecon hagi elektrituruseaduse muudatuse vastu ja kinnitas, et tagatisraha nõudmine elektrivõrguga liitumise eest on põhiseadusega vastuolus.
Ligi pooleteise aasta eest kehtestatud elektrituru seaduse muudatusega tekkis tootmiseesmärgil võrguga liitunutele ootamatu kohustus: maksta võrguettevõtjale tagatis ja seda 60 päeva jooksul. Tagatist ei tulnud maksta juhul, kui tasutud oli vähemalt 70% liitumistasust.
Seadusmuudatus pidi kiirendama taastuvenergiale üleminekut, vabastama kasutamata võrguressursi ja lükkama põhivõrgust välja fiktiivsed liitumistaotlused, mis tõid kaasa põhivõrgu mahtude kiire ammendumise. Riigikohtu otsusega selgus, et reaalsuses kahjustab seadusmuudatus taastuvenergia tootmist.
Eveconi suuremahuliste projektide võrguliitumistele kehtis uus nõue tagasiulatuvalt. “Seadusmuudatus tõi kaasa topelt kohustuse: maksta võrgu ehitamise eest ja samal ajal broneerimistasu. See ei arvestanud kiirekasvuliste ettevõtetega, kel töös edukad arendused ja kellele suurte mahtude tõttu tähendab tagatis miljoneid eurosid, mis tuleb ootamatult tasuda kahe kuu jooksul ja panna ootele. Me ei tahtnud minna kohtusse ja eriti veel seadusmuudatust rakendanud Eleringi vastu. Olime aga veendunud, et sellise nõude kehtestamine ei ole õiguspärane,” selgitas Eveconi tegevjuht Karl Kull.
“Tänaseks oleme rajanud näiteks Baltimaade suurima päikesepargi ja kevadel alustasime Mandri-Euroopa suurima akupargi loomist. Suuremahuliste investeeringute ja arenduste puhul lähtume kehtivatest seadustest ja teeme nendest lähtuvalt kokkulepped. Seega on oluline, et seadusloome ei lükkaks ümber olemasolevaid kokkuleppeid ja tingimusi juba töös olevatele projektidele,” sõnas ta.
Õiguskantsler Ülle Madise märkis riigikohtu otsuses, et uue nõude kehtestamine polnud põhiseaduspärane, kuna turuosalisele antud tähtaeg ei olnud mõistlikult täidetav ja nõue tõrjus eemale turuosalisi, kes liitusid võrguga eesmärgipäraselt. “Nõue oli äärmiselt koormav kaebajate suhtes, kuna nad olid liitumislepingu sõlminud ajal, mil sellist kohustust polnud.”
Ka riigikohtu kolleegium tõi välja, et tagatise maksmise periood oli selgelt lühike. “Seda eriti olukorras, kus jätkuvalt tuli tasuda veel liitumistasu, mis oli ehitushindade kasvu tõttu mitmekordistunud.” Riigikohus leidis, et varasemalt liitunud ettevõtjatele pikema tagatise maksmise tähtaja andmine ei oleks ohtu seadnud CO2 heite vähendamist ja energiavarustuskindlust.
Advokaadibüroo RASK partneri Ramon Raski sõnul tuletab riigikohtu lahend seadusandjale meelde hea õigusloome ja toimiva õigusriigi põhitõdesid. „Viimastele aastatele omaseks saanud kobarkriiside mõjuväljas kiputakse õigusloome tuhinas unustama reegleid, millele stabiilne ja toimiv õiguskord toetub. Üheks neist on õiguskindluse põhimõte ja igaühe, keda uus regulatsioon puudutab, võimalus mõistliku aja kestel oma tegevust ümber kujundada,“ tõdes Eveconi nõustanud vandeadvokaat.
Raski sõnul on energeetikas, aga ka teistes pika tasuvusperioodiga investeeringutega majandusharudes reeglite järsk ja üllatuslik muutmine kriminaalse iseloomuga. „Rapsiv seadusloome nullib ettevõtjate ja investorite usalduse ning lämmatab seeläbi majanduse.“
Ehkki riigikohtu otsus tunnistas põhiseaduse vastaseks vaid ühe konkreetse normi, oli see Raski sõnul osa suuremast tervikust, mille eesmärk oli asuda 2023. aastal reformima energiaturgu. „Küsimus ei ole selles, et riigil on õigus reegleid muuta. Küsimus on, kuidas seda tehakse. Rohkem analüüsi ja pikka vaadet ning vähem ülereageerimist.“
Evecon on Baltimaade juhtiv erakapitalil põhinev energeetikaettevõte, mis arendab enam kui 2,7GW suurust energiaportfelli ning mille keskmes on tuule-, päikese- ning akuparkide arendamine. Eveconi arvukate arenduste hulka kuulub näiteks Baltimaade suurim päikesepark ja sügisel alanud Mandri-Euroopa suurima akupargi rajamine.
