Maris Tõnuri
Eveconi ESG spetsialist
Päikeseparkide ja teiste energiatootmisüksuste rajamine ei ole juhuslik otsus, see ei tähenda lihtsalt niisama asukoha määramist kaardil. Energeetikaettevõtetele on maakasutus strateegiline valdkond, kus ei pääse üle ega ümber ESG-nõuetest. See tähendab põhjalikku planeerimist iga viimase detailini, sealhulgas heade suhete loomist ja hoidmist naabrite ning kohaliku omavalitsusega.
Täpsemaks minnes – projektide planeerimisel ja hindamisel pöörame suurt tähelepanu nende teostatavusele ja asukohale, keskkonna- ja sotsiaalsele mõjule, liitumisvõimalustele ja võrguvõimsusele, tehnilise teostuse keerukusele ning kogu arenduse majanduslikule elujõulisusele. Samuti hindame turgu ja energianõudlust. Neid protsesse vaadates võib öelda, et energiaparkide arendamisel on sobiliku maa olemasolu üks tähtsamaid tegureid. Maakasutus ja sellega seotud valikud on ettevõtte jätkusuutlikkuse teekonnal väga olulise tähtsusega.
Eelistame energiaparkide rajamisel kasutada väheväärtuslikku ja madalama boniteediga maad, mis sobib pareminini sellisteks projektideks ega mõjuta toidutootmist. Väheväärtusliku põllumaa kasutamine ei ohusta kuidagi ka Eesti toidujulgeolekut. Eestis on kokku ligikaudu miljon hektarit põllumaad. Võrdluseks, kui rajada päikeseparke koguvõimsusega 1000 MW, kataks need ligikaudu 1200 hektarit ehk vaid 0,1% Eesti põllumaast. Praegu on näiteks Eesti suurim päikesepark aga 77 MW võimsusega ehk selles vaates küllalt väike.
Energiaparkide arendamisel mõtleme ka tulevikule – mis saab siis, kui pargi eluiga on lõpusirgel? Päikeseparkides hinnatakse paneelide tööefektiivsust regulaarselt, kasutades kohapeal mobiilse labori teenust. See võimaldab tuvastada ja vahetada välja katkised või madalama efektiivsusega paneelid, mis omakorda pikendab pargi eluiga. Kui pargi eluiga lõppeb, hinnanguliselt 25 aasta pärast, taastatakse maa-ala võimalikult sarnasesse seisu nagu see oli enne pargi rajamist.
Päikesepaneelide raamid on kerged ja lihtsasti utiliseeritavad, mis muudab nende eemaldamise kulutõhusaks ja lihtsaks. Lisaks saab praegu juba umbes 95% kasutatud päikesepaneelidest ümber töödelda. Seegi tehnoloogia on pidevalt arenemas, muutudes seejuures ka odavamaks.
Iga uue pargi arendamisel otsime võimalusi, kuidas toetada sealset liigirikkust. Niidame pargialadel vaid kord hooajal ja jätame heina piisavalt kõrgeks, et see ei varjutaks paneele, kuid annaks ruumi looduse mitmekesisusele. Pärast niitmist jääb pargialale mõnekümne sentimeetri kõrgune rohukasv, mis loob elupaiku paljudele liikidele ja soodustab elurikkust.
Oleme mitmesse parki rajanud putukahotelle ning „koostöö“ mesilastega on meie parkide loomulikuks osaks. Heaks näiteks inimese ja looduse kooskõlast on hiljuti valminud Kirikmäe päikesepark, mille läheduses kodukaku leiukoht – seal tal sobiva elupaiga.
Iga inimtegevus, sealhulgas energiapargi ehitus, toob loodusesse omajagu muutusi. Kuid saab otsida tasakaalu ja võimalusel ka kompenseerida. Seetõttu panustame uue metsapõlve kasvamisse – igal aastal istutame enda või oma partnerite maadele puid, rajades uut metsapõlve või metsastades põllumaid, mis pole enam aktiivses kasutuses, kuid sobivad hästi metsaks. Nii toetame looduse mitmekesisust ja tulevastele põlvedele rohelust.
Vastavalt keskkonnatasude seadusele tuleb tuuleenergia tootmisel maksta keskkonnahäiringu hüvitamise tasu. Selle tasu saab kohalik omavalitsus, mille territooriumil tuuleelektrijaam asub. Tasu makstakse alates tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise registreerimisest kuni jaama eemaldamiseni. Oleme võtnud eesmärgiks maksta hüvitist ka teiste energiaparkide, näiteks meie kõrgepinge päikese- ja akuparkide puhul, kuigi seadus seda otseselt ei nõua. Näiteks hiljuti valminud Kirikmäe päikesepargi puhul saab ka Lääneranna vald jaama kogutoodangust tasu, mis on omavalitsusele arvestatav summa.
Eestis on palju vaba maad ja elanikkond on hõredam kui tihedalt asustatud Euroopa riikides, mistõttu energiapargid ei häiri enamiku inimeste vaadet ega elukeskkonda. Ka pargile sobivat asukohta valides püüame leida lahenduse, mis tasakaalustab inimese ja looduse kooseksisteerimist.
ÜRO ülemaailmsed säästva arengu eesmärkide osaks on muuhulgas jätkusuutlik tegevus mistahes valdkonnas ning ettevõtmises. Kolme tähega ehk ESG-ga iseloomustatakse kolme tegurite valdkonda – keskkonna (environment), sotsiaalsete (social) ja juhtimisalaste (governance) tegurite kogumit. Selle hindamiseks on kehtestatud vastav raamistik, mille täitmine eelnevalt kirjelduse põhjal tegelikult ei ole midagi iselaadset. Neist põhimõtetest lähtuvad ka meie kliendid, partnerid, investorid ning laiemalt mõjutab see ühiskonda tervikuna.
