Rubriik: Uudis

Kirikmäel algasid ehitustööd, mille käigus laiendatakse sealne Baltimaade üks suurimaid päikeseparke Eesti võimsaimaks hübriidjaamaks. Prantsuse investeerimisfirma Mirova ja Eesti energiaettevõte Evecon liidavad juba töötavale 77,5 MWp päikesepargile 55 MW võimsuse ja 250 MWh mahutavusega akusalvestussüsteemi.

Eveconi tegevjuhi Karl-Joonatan Kvelli sõnul on Eesti energiasüsteemi reaalsus muutunud. “Ainuüksi elektritootmise lisamisest ei piisa – juurde on vaja stabiilsust ja samuti paindlikkust. Päikesepargid ilma salvestuseta ei suuda turul enam efektiivselt konkureerida ning hübridiseerimine ehk tootmise ja salvestuse ühendamine on vältimatu samm,“ sõnas Kvell.

Mirova ja Eveconi ühisettevõtte Baltic Renewable Energy Platform (BREP) projekti näol on tegemist olulise sammuga, mis avab Balti energiaturul uut väärtust.

Mirova eravarade globaalne juht Raphaël Lance rõhutas, et ajal, mil Euroopa energiasuveräänsus on strateegiline prioriteet, on investeerimine kohalikku vastupanuvõimesse hädavajalik. „Toetades teedrajavaid hübriidtaristuid, aitame ümber kujundada viisi, kuidas puhast energiat toodetakse, salvestatakse ja väärtustatakse,“ lisas Lance.

Kirikmäe päikesepargi hübridiseerimine tööstuslikus mahus akusüsteemiga

2024. aasta oktoobris valminud Kirikmäe päikeseparki täiendatakse akusalvestussüsteemiga, mille ehitus käib alates 2026. aasta jaanuarist. Ehituse peatöövõtja WiSo Engineering vastutab kogu taristu valmimise ja süsteemi integreerimise eest ning seadmed tarnib Huawei.

Pärast tööle hakkamist selle aasta kolmandas või neljandas kvartalis võimaldab hübriidsüsteem BREP-il salvestada päikeseenergiat ja pakkuda võrgu stabiilsuse seisukohalt kriitilisi teenuseid, sealhulgas sageduse hoidmise reservi (FCR), automaatset sageduse taastamise reservi (aFRR) ja manuaalset sageduse taastamise reservi (mFRR). Need teenused on üliolulised, sest Balti riigid lahkusid Venemaa võrgust ja liitusid autonoomse ja rohkem taastuvenergial põhineva elektrisüsteemiga.

Uudne leping Pure Energyga ja Swedbanki tugi

BREP sõlmis Saksa energiaettevõttega Pure Energy 10-aastase paindlikkuse- ja elektrienergia ostulepingu (FPPA), mis katab Kirikmäe, Imavere ja Lohu Metsa parkide toodangu. See on esimene omataoline leping Baltikumis, ühendades taastuvenergia müügi ja paindlikkuse optimeerimise.

Pure Energy asutaja Servet Akgün märkis, et lepingu allkirjastamine tähistab pikaajalise partnerluse algust. „Oleme uhked, et saame oma operatiivse võimekusega panustada energiasiirdesse, mis tugevdab siinset taastuvenergia tootmist ja paindlikkust,“ sõnas Akgün.

Ettevõtmist toetab Swedbank ligi 85 miljoni euro suuruse finantseerimispaketiga. See summa ei ole mõeldud vaid akupargi ehituseks, vaid sisaldab ka teisi finantsinstumente.

Swedbank Eesti suurettevõtete panganduse juht Mihkel Utt kinnitas panga valmisolekut toetada arengu järgmist faasi. „Projekti kõrge kvaliteet ja lepingu keerukas olemus on meile väga tervitatavad – oleme uhked, et saame panustada kvaliteetsete taastuvenergiavarade ehitamisse Baltikumis,“ lisas Utt.

3. veebruari pärastlõunal avati Harjumaal Kiisal pidulikult üks Mandri-Euroopa suurimaid akusalvestusparke Hertz 1. Tegemist on piirkonna juhtiva taastuvenergia arendaja Eveconi, Prantsuse sõltumatu energiatootja Corsica Sole ja rahvusvahelise investeerimisfondi Mirova ühisettevõtte Baltic Storage Platform (BSP) esimese mastaapse projektiga, mis on oluline samm Eesti energiajulgeoleku ja võrgu stabiilsuse tagamisel.

Projekti elluviimine sai võimalikuks tänu 2025. aasta lõpus sõlmitud 85,6 miljoni euro suurusele finantseerimispaketile, mille tagasid Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD), Põhjamaade Investeerimispank (NIB) ja Edmond de Rothschild Asset Management.

Strateegiline mõju riigi julgeolekule

Hertz 1 kasutuselevõtt tähendab suurt hüpet Eesti energiaalases sõltumatuses ja võrgu stabiilsuses. Pakkudes kiire reageerimisega sageduse reguleerimise teenuseid, tagab jaam elektrivõrgu vastupidavuse ka taastuvenergia toodangu kõikumiste või ootamatute häirete korral.

Paindlikud teenused võrgu stabiilsuse tagamiseks

Salvestuspark on loodud tegutsema laialdasel elektri- ja abiteenuste turul, sealhulgas sageduse hoidmise reservi (FCR), automaatse ja manuaalse sageduse taastamise reservi (aFRR ja mFRR) ning sisese ja järgmise päeva turgudel. See võimaldab pakkuda elektrisüsteemile paindlikku ja kiiret tuge.

Osaledes mitmetel turgudel, toimib Hertz 1 turule orienteeritud varana, mis suudab süsteemi vajadustele reageerida reaalajas. Tegevuslik paindlikkus toetab võrgu stabiilsust, turu efektiivsust ja taastuvenergia integreerimist, aidates kaasa elektrituru üldisele usaldusväärsusele.

Hinnakõikumiste leevendamine tarbijale

Lisaks võrgu stabiilsusele mängivad mastaapsed akusalvestid üha suuremat rolli elektrihinna kõikumiste leevendamisel. Salvestades elektrit siis, kui tootmiskulud on madalad, ning vabastades seda suure nõudluse perioodidel, aitab Hertz 1 vähendada ekstreemseid hinnahüppeid, mida tarbijad on viimastel aastatel kogenud. Samuti toetab see efektiivsemat tasakaalu elektritootmise ja -tarbimise vahel.

Suuremahuline salvestus on ka võtmetegur odava taastuvenergia lõimimisel süsteemi. Püüdes kinni taastuvenergia ülejäägi ajal, mil kättesaadavus on suur ja hind madal, aitab Hertz 1 maksimeerida taastuvenergia väärtust.

Eesti energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt märkis, et projekt tõestab kahte asja: “Esiteks – erainvestorid on võimelised ja huvitatud Eesti suurte energiaprojektide toetamisest. Teiseks – tulevik on kohal. Kümme aastat tagasi oleks see olnud maailma suurim liitiumioonakude park, kolmkümmend aastat tagasi aga puhas ulme.”

„Tänasest on Eesti energiajulgeolek oluliselt tugevam. Tänu Hertz 1-le on meie elektrisüsteem saanud juurde kindlust, mis on võrreldav uue suure elektrijaama lisandumisega süsteemi,“ ütles Eveconi tegevjuht Karl-Joonatan Kvell. „Hertz 1 on kriitilise tähtsusega taristuobjekt, mis võimaldab meil enesekindlalt juhtida oma energiasuveräänsust, kiirendades samal ajal üleminekut puhtale taastuvenergiale.“

Tehnoloogiline innovatsioon

Tallinnast vaid 25 km kaugusel asuv Hertz 1 tähistab Eesti jaoks olulist tehnilist uuendust: kõrgepingeühendust 330 kV põhivõrguga maakaabli kaudu. See arendus suurendab ühenduse füüsilist vastupidavust ja seab uue standardi suurte salvestusüksuste integreerimiseks riiklikku võrku.

Akupark põhineb konteinerlahendusel – 54 konteineris on kokku 2328 akumoodulit. Iga konteiner sisaldab akuraame koos jahutus-, tulekaitse- ja seiresüsteemidega, moodustades turvalise ja iseseisva üksuse. See moodulipõhine lähenemine võimaldab süsteemil tõhusalt elektrit salvestada ja väljastada, tagades töökindluse kogu eluea jooksul.

Projekt ei oleks teostunud ilma põhivõrguettevõtte Eleringi tugeva toetuse ja tiheda koostööta. Nende ekspertiis ja kaasatus on olnud määravad akupargi edukaks arendamiseks ja integreerimiseks.

Strateegilised partnerlused

Hertz 1 edukas valmimine peegeldab tihedat koostööd tehnoloogia- ja inseneripartneritega, kelle hulka kuuluvad Yuso, Connecto, Energel ja Nidec Conversion. Tänu tugevale koordineerimisele projekteerimise ja seadistamise etappides valmis projekt ambitsioonika ajakava raames.

“Hertz 1 demonstreerib Corsica Sole võimekust tarnida keerulisi ja suuremahulisi salvestuslahendusi nõudlikes tehnilistes keskkondades. Oleme uhked, et saame oma rahvusvahelise kogemusega tugevdada Eesti energiavastupidavust ja toetada Balti piirkonna integreerimist Euroopa elektrivõrku,” märkis Corsica Sole tegevjuht Michael Coudyser.

Omaniku ja operaatorina on ühisettevõte täielikult pühendunud jaama 15-aastasele elueale, tagades süsteemi usaldusväärse toimimise kogu selle kasutusaja vältel.

“Nüüd, mil Baltimaad on sünkroniseeritud Euroopa võrguga, on salvestuslahendused kriitiline lüli. Hertz 1 näitab, et mastaapne võrgusalvestus on majanduslikult tasuv. Pikaajalise investorina mobiliseerime kapitali koos kohalike arendajatega, et pakkuda piirkonnale puhast ja usaldusväärset energiat,” lausus Mirova eravarade juht Raphaël Lance.

Vaade tulevikku

Kuigi Hertz 1 alustab nüüd täisvõimsusel tööd, on Baltic Storage Platformil juba käimas sõsarprojekti Hertz 2 ehitus Arukülas. Kui mõlemad jaamad 2026. aasta lõpuks valmivad, ulatub nende koguvõimsus 200 MW / 400 MWh-ni, moodustades ühe võimsaima akukompleksi Mandri-Euroopas.

Euroopa pangad eraldasid Eestis asuva Mandri-Euroopa suurima akuparkide kompleksi valmimiseks rekordilised 85,6 miljoni eurot. Selleks kasutati Baltikumis esmakordselt finantseerimise mudelit, mis on täielikult üles ehitatud energiasalvestuse varadest teenitavatele tuludele. Rahastuse saanud akuparkide kompleksi rajavad ühisettevõtte Baltic Storage Platform kaudu Eesti energiaettevõte Evecon, Prantsuse päikeseenergiatootja Corsica Sole ning rahvusvaheline investeerimisfond Mirova.

85,6 miljoniga toetavad akuparkide kompleksi rajamist Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD), Edmond de Rothschild Asset Management ning Põhjamaade Investeerimispank (NIB). Rahastus suunatakse Baltic Storage Platformi kahe akupargi – Hertz 1 ja Hertz 2 – valmimiseks Kiisal ja Arukülas.

Selline rahvusvaheliste institutsioonide ja erasektori investorite koostöö saadab selge sõnumi: suured energiasalvestusprojektid on usaldusväärsed investeerimisobjektid, mis suudavad kaasata erakapitali Euroopa energiapöörde toetamiseks. Seejuures näitab ajalooline tehing erasektori otsest panust strateegilisse energiataristusse, pakkudes konkreetset lahendust Balti regiooni varustuskindluse ja energiasõltumatuse tugevdamiseks.

Strateegiline projekt Euroopa energiasõltumatuse tugevdamiseks

Rahastuse saanud akupargid koguvõimsusega 200 MW ning kogu salvestusmahuga 400 MWh moodustavad ühe suurima akusalvestusparkide kompleksi Mandri-Euroopas. Akupargid on võtmetähtsusega Balti elektrisüsteemi stabiilsuse tagamisel pärast hiljutist liitumist Euroopa võrguga ning aitavad kiirendada fossiilkütustest loobumist.

Hertz 1 tähistab ka olulist tehnoloogilist innovatsiooni regioonis – Kiisa akupargi alajaam on esimene Eestis, mis ühendati elektrivõrku 330 kV vahelduvvoolu maa-aluse kaabli abil. Tegemist on uudse lähenemisega, mis lihtsustab keerulisemate projektide puhul taastuvenergia integreerimist.

Ehitus on täies hoos

Hertz 1 ja Hertz 2 projektide ehitus edeneb hoogsalt: Kiisal asuv Hertz 1 ühendati võrku 1. oktoobril 2025, lõplik valmimine on kavandatud 2025. aasta lõpuks ning täielikult on akupark võrguteenuste tööks valmis 2026. aasta esimeses kvartalis. Hertz 2 ehitus käib ning see on plaanis tööle rakendada 2026. aasta detsembris.

“Eesti jaoks on Hertz 1 ja Hertz 2 rohkem kui lihtsalt projektid. Tegemist on strateegilise infrastruktuuriga, mis näitab, et energiapööre on käegakatsutav. Hertz 1 valmimine annab ühtlasi kinnitust, et rahastus läheb edukasse projekti, mille tulemusi on juba selgelt näha,” ütles Eveconi tegevjuht Karl-Joonatan Kvell.

„Corsica Sole on arendanud oma salvestusekspertiisi Prantsuse saartel ja Belgias. Hertz 1 ja Hertz 2 projektidega viime ainulaadse oskusteave Euroopasse, et toetada elektrivõrgu stabiilsust ja Balti riikide energiasõltumatust,“ märkis Corsica Sole tegevjuht Michael Coudyser.

„Oleme Hertz 1 ja Hertz 2 projekte toetanud juba 2024. aastast ning tunneme uhkust koostöö üle Corsica Sole’i ja Eveconiga. Mainekate finantseerijatega sõlmitud leping tõestab suurte energiasalvestusprojektide finantseeritavust ning sillutab teed uue põlvkonna madala süsinikuheitega infrastruktuuri loomisele,“ kommenteeris Mirova eravarade globaalne juht Raphaël Lance.

„Selle rahastusega toetab Põhjamaade Investeerimispank strateegilist infrastruktuuri, mis tugevdab energiaturvalisust ja kliimaeesmärke kogu Balti regioonis. Need energiasalvestussüsteemid on hädavajalikud energiasõltumatuse saavutamiseks, tagades võrgu stabiilsuse ja võimaldades taastuvenergiaallikate tõhusamat integreerimist,“ märkis NIBi president ja tegevjuht André Küüsvek.

„See investeering kinnitab, et usume jätkusuutlikku infrastruktuuri ning hindame kõrgelt koostööd Corsica Sole’i ja Mirovaga. Panustame uhkusega Eesti taastuvenergia eesmärkidesse, mis on võtmetähtsusega Balti regiooni energiasõltumatuse ja jätkusuutlikkuse saavutamisel. Projekt tugevdab meie infrastruktuuri võlaportfelli ning kinnitab meie pühendumust energiapöördele, mis on Edmond de Rothschild AM-i keskne prioriteet,“ kommenteerisid Edmond de Rothschildi infrastruktuurivõlakohustuste platvormi esindajad – investeeringute juht (CIO) Jean-Francis Dusch ja BRIDGE’i energiaüksuse juht Shirley Chojnacki.

„Energiasalvestamise projektid ei aita üksnes kaasa Balti riikide kliima- ja taastuvenergiaeesmärkide saavutamisele, suurendades taastuvenergia osakaalu energiaportfellis, vaid tugevdavad ka regiooni energiaturvalisust. Meil on hea meel, et saame seda strateegilist investeeringut toetada, ning soovime näidata selliste projektide atraktiivsust ja finantseeritavust piirkonnas,“ ütles EBRD Euroopa energiaüksuse juht Grzegorz Zielinski.

Baltikumi suurima erakapitalil põhineva taastuvenergia ettevõtte Evecon OÜ senise tegevjuhi Karl Kulli asemele asub ettevõtte senine arendusjuht Karl-Joonatan Kvell.

Karl Kull otsustas, et Evecon on jõudnud oma arengus faasi, kus ta saab liikuda edasi uute väljakutsete poole ning anda teatepulga üle Karl-Joonatan Kvellile.

Uue juhina ametisse astuv Karl-Joonatan Kvell on Eveconis tegutsenud alates 2022. aastast arendusjuhina ning vastutab ettevõtte portfelli laiendamise, projektide planeerimise ja elluviimise eest.

„Karl Kull on olnud Eveconi ülesehitamise ja kasvu juures võtmeisik. Tema strateegiline mõtlemine ja julgus võtta ette suuri samme on aidanud meil väga lühikese ajaga kujuneda regiooni üheks juhtivaks taastuvenergia arendajaks. Soovime talle edu edasistes ettevõtmistes,“ ütles Eveconi osanik ja juhatuse liige Aivar Mäemets.

“Mul on olnud au juhtida Eveconi selle erakordselt kiire kasvu perioodil – üles ehitada meeskond, teha esimesed suured tehingud ja viia ellu projektid, mis on muutnud nii ettevõtet kui ka kogu sektorit. Täna tunnen, et on õige hetk teatepulk edasi anda. Sel suvel võtan aja maha, et akusid laadida, ning siis sügisel uue hooga edasi,“ sõnas Karl Kull.

Karl Kull on olnud Eveconi viimaste aastate arenguteekonna üks olulisi kujundajaid ning mõjukas hääl kogu Eesti energiasektoris. Tema juhtimise ajal on Evecon teostanud mitmeid märgilisi projekte, sh Mandri-Euroopa suurima akupargi rajamise ja Baltikumi suurima päikesepargi valmimise.

Karl Kulli panus ettevõtte viimaste aastate kiiresse kasvu ja positsioneerumisse regiooni juhtiva taastuvenergia arendajana on olnud märgilise tähtsusega ning kõrgelt hinnatav.

Uus juht jätkab kiire arengu radadel

Karl-Joonatan Kvelli visioon Eveconi uue tegevjuhina on jätkata kiiret laienemist ja projektide elluviimist Baltikumis, tugevdades ettevõtte positsiooni ühena kõige innovaatilisematest taastuvenergia arendajatest.

Arendusjuhina töötades on Kvell seadnud fookusesse projektide kvaliteetse ja tempoka elluviimise ning ambitsioonika portfelli ülesehitamise – need põhimõtted jäävad juhina tema edasise töö keskmesse.

Kvelli juhtimisel püüab Evecon aktiivselt leida erinevaid energeetikaga seotud väljundeid ning maksimaalselt väärtustada olemasolevat arendusportfelli.

Evecon on juhtiv erakapitalil põhinev energiaettevõte Balti riikides. Ettevõte arendab enam kui 2,7 GW suurust energiaportfelli, mis hõlmab päikese- ja tuuleparke ning akupõhiseid salvestuslahendusi.

126-tonnine hiigeltrafo jõudis Mandri-Euroopa suurimasse akuparki Kiisal

Baltic Storage Platform jõudis Kiisal Mandri-Euroopa suurima akuparkide kompleksi ehitusel märkimisväärse verstapostini – kolmapäeva hilisõhtul transporditi Paldiski sadamast Kiisale 126-tonnine hiiglaslik trafo, mis on selle strateegilise energiaobjekti valmimisel võtmetähtsusega.

Eesti energiaettevõtte Evecon, Prantsuse päikeseenergiatootja Corsica Sole ning rahvusvahelise investeerimisfondi Mirova poolt loodud ühisettevõtte Baltic Storage Platform kaudu rajatakse Harjumaale kaks salvestusparki koguvõimsusega 200 MW ning kogu tootmisvõimsusega 400 MWh. Kiisa akupark valmib plaani kohaselt 2025. aasta sügisel ning Aruküla akupark 2026. aastal. Akuparkidel on võtmeroll Balti riikide sünkroniseerimisel Euroopa elektrivõrguga.

Türgist pärit hiigeltrafo saabus Eestisse keeruka logistilise operatsiooni käigus. Ligemale 10 meetrit kõrge, 10 meetrit pikk ning 6 meetrit lai trafo kaalub pärast komplekteerimist ja õliga täitmist üle 200 tonni. Trafo tööpinge on 330/33 kV ning selle nimivõimsus on 115 MVA.

„Meie partnerid ning kogu meeskond on teinud suurepärast tööd. 126-tonnise trafo transport oli kahtlemata keeruline väljakutse kõigi osapoolte jaoks, kuid põhjaliku eeltöö ja hoolika planeerimise tulemusena on see jõudnud turvaliselt sihtkohta. Nüüd võime kindlalt vaadata tulevikku, sest akupark valmib tähtaegselt,“ ütles Eveconi tegevjuht Karl Kull.

Lisaks trafole on Kiisale juba kohale jõudnud 39 akukonteinerit 54-st, mida praegu samuti paigaldatakse. Iga konteiner kaalub koos akudega ca 41 tonni ning meenutab oma välimuselt tavapärast merekonteinerit. Akukonteinerid on varustatud tänapäevaste jahutus-, kütte- ja tuleohutussüsteemidega.

Kiisa akupargi alajaam on esimene Eestis, mis ühendatakse elektrivõrku 330 kV vahelduvvoolu maa-aluse kaabli abil. Esmakordselt Eesti jaoks Prysmiani Soome tehases toodetud kaabli pikkus on ligi 500 meetrini ning selle ühe soone läbimõõt on koguni 12,5 cm.

Akuparkide näol on tegemist olulise rajatisega nii Eesti kui ka kogu Euroopa energeetikasektori jaoks, võimaldades reguleerida võrgu sagedust. Võrgu sageduse tõusu või languse korral aitavad akud kiiresti salvestada või siis toota elektrit, et tasakaalustada muudatuse mõju. Antud tehnoloogia abil saab pakkuda energiasüsteemi toimimiseks olulisi reguleerimisteenuseid Baltimaades.

Akupargi üldehituse, elektritööde ja paigaldustööde eest vastutab Eveconi tütarfirma WiSo Engineering. Akupargi alajaama ja ühendamise Eesti põhivõrguga teostab Connecto Infra.

Eesti energiaettevõte Evecon ja Rootsi investeerimisfond Niam Infrastructure jätkavad koostööd, mille eesmärk on rajada Lätti kuni 110 megavati ulatuses päikese- ja energiasalvestusvõimsust. Tegemist on ühe Läti suurima taastuvenergia arendusplatvormiga, mis aitab tugevdada kogu Balti regiooni energiajulgeolekut.

Koostöö sai alguse 2024. aasta juunis ning tänaseks on esimese etapi kuue projekti ehitus, koguvõimsusega 39,4 MW, lõppjärgus. Seal toodetav elekter peaks võrku jõudma juba käesoleval kuul.

Projekti teine etapp suurendab platvormi koguvõimsuse 75 megavatini – lisandub neli uut päikeseenergia ja salvestusprojekti, mille koguvõimsus on 36,3 MW. Nende valmimist oodatakse 2026. aasta esimese kvartali lõpuks. Mõlema etapi peatöövõtjaks on Eveconi tütarettevõte WiSo Engineering.

„Läti energiatootmise moderniseerimine on oluline kogu regiooni rohepöörde edus. Koostöö Niamiga võimaldab meil kiiresti skaleerida arendusi ja viia turule tipptasemel lahendusi, mis ühendavad päikeseenergia ja salvestustehnoloogia. Me ei loo pelgalt parke – me loome vastupidavat ja hajutatud energiasüsteemi, mis suudab pakkuda elektrit ka tippkoormuste ja kriiside ajal. Selline lähenemine on tuleviku energiajulgeoleku alus,“ sõnas Eveconi tegevjuht Karl Kull.

„See laienemine peegeldab meie strateegiat investeerida skaleeritavasse ja jätkusuutlikku taristusse, mis kiirendab energiasiiret,“ ütles Niam Infrastructure’i asutajapartner Sverker Åkerblom. „Läti turu põhialused ja regulatiivne keskkond toetavad pikaajalist väärtuse loomist ning meil on hea meel süvendada koostööd Eveconiga selles piirkonnas.“

Projekti toetab Euroopa Liidu InvestEU fond, mis aitab kiirendada strateegilisi investeeringuid kestlikku taristusse.

Niam Infrastructure on Põhjamaade investeerimisettevõte, mis keskendub jätkusuutlikele investeeringutele taastuvenergia, transpordi ja digitaristu valdkondades. Ettevõtte esimene infrastruktuurifond sihib väikese ja keskmise suurusega investeeringuid, rõhutades vara koondamist, riskide hajutamist ja kestlikku mõju.

Evecon on juhtiv erakapitalil põhinev energiaettevõte Balti riikides. Ettevõte arendab enam kui 2,7 GW suurust energiaportfelli, mis hõlmab päikese- ja tuuleparke ning akupõhiseid salvestuslahendusi. Evecon on arendamas Balti suurimat päikeseparki ning Mandri-Euroopa suurimat salvestusparki.

Tänavuse Äripäeva Gaselli TOPi võitjaks kuulutati Evecon, mille erakordne kasv ja ambitsioonikad projektid on muutnud selle kõige kiiremini arenevaks edukaks ettevõtteks Eestis. 

Eveconi edu numbrid räägivad enda eest – ettevõtte müügitulu kasvas 2021. ja 2023. aasta võrdluses enam kui kümme korda ning kasum suurenes ligi 60%. Sellised tulemused peegeldavad nii viimaste aastate mastaapseid arendusi kui ka strateegilist nutikust kiiresti muutuval energeetikaturul.

Eveconi tegevjuht Karl Kull rõhutas, et kiire kasv ei ole tulnud pelgalt planeerimisest, vaid ka valmisolekust riskida ja astuda välja tavapärastest raamidest. Ettevõtte arengule on tema hinnangul aidanud kaasa julge pealehakkamine ja mänguline mõtlemine.

“Evecon ei ole kunagi kartnud suuri väljakutseid. Me usume, et eduni viivad need ideed, mis alguses võivad tunduda võimatud, kuid mille elluviimisega suudame tõestada vastupidist. Oluline on mitte karta esimesi samme teha ning olla valmis ootamatusteks. Paindlik ja mänguline lähenemine aitab lahendusi leida ka keerulistes olukordades,” sõnas Kull.

Äripäeva iga-aastase Gaselli edetabelisse pääses tänavu 1300 ettevõtet. Lisaks üldvõidule krooniti Saaremaa pärituolu Evecon ka maakondlikult kõige kiirema kasvuga ettevõtteks.

Gaselli TOPi võit kinnistab Eveconi positsiooni mitte ainult Eestis, vaid kogu Baltimaade regioonis. Ettevõte jätkab oma laienemist ning uute energiaprojektide arendamist, et tagada stabiilne ja jätkusuutlik elektrivarustus ka tulevikus.

Baltimaade juhtiv energiaparkide arendaja Evecon on lühikese aja jooksul näidanud oma tugevust nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Valmis ehitatud või ehituses on tänaseks üle 35 projekti, mille seas ka mastaapsed energiapargid, mis moodustavad kokku ligi 700 MW. Ainuüksi Eestisse lisandus 2024. aastal Eveconiga seotud ettevõtete päikeseparkide ehitustega üle 100 MW tootmisvõimsusi ehk kümnendik sellest, mis on Eestis praegu juba kasutuses. Ettevõtte ligi 2 GW energiaportfelli keskmes on nii tuule-, päikese-, akuparkide ja teiste energiaparkide arendamine.

Usaldusväärne koostööpartner

Eveconi arendusmeeskond Eestis, Lätis ja Leedus on näidanud häid tulemusi mitte ainult ettevõtte enda energiaparkide arendamisel, vaid ka teistele klientidele lõpparendusteenust pakkudes. Riigiti vaadates on ettevõtte tegevus ka varieerunud, lähtudes kohalikest eripäradest.

Rootsi taustaga investeerimisfond Niam Infra ja Evecon lõid mullu ühisettevõtte ja alustasid koostööd kokku 110 MW võimsusega päikese- ja akuparkide arendamiseks Lätis. See partnerlus Põhja-Euroopas tunnustatud investeerimisfondiga võimaldab Eveconil strateegiliselt uurida ja arendada uusi võimalusi kogu Balti piirkonnas.

Samuti kuulub Eveconi arenduste hulka 2024. aastal Kirikmäel valminud Baltimaade suurim, enam kui 77 MW tootmisvõimsusega päikesepark. Park rajati koostöös rahvusvahelise investeerimisfondiga Mirova, kes ei tee mastaapseid investeeringuid kergekäeliselt. Ometigi valisid nad omale partneriks just Eveconi.

Investeeringuid Eestisse tuues näitab Evecon, et usaldusväärse partnerina on võimalik investeeringud teha edukalt vastu turgu ehk ise kõiki riske võttes, hoides seeläbi kokku maksumaksja raha ja võimaldades energiat tarbijale kõige soodsamal viisil.

„Evecon on kasvanud jõuliseks ja usaldusväärseks partneriks energeetikasektoris, tuues turule innovaatilisi lahendusi ja suurprojekte, mis tagavad kindla energiavarustuse kogu regioonis. Koostöö rahvusvaheliste partneritega aitab meil viia ellu mastaapseid arendusi, mis loovad pikaajalist väärtust,“ lausus Eveconi juht Karl Kull.

Kindlustamas Baltimaade energiatulevikku

Eveconi arendusjuhi Karl-Joonatan Kvelli sõnul teeb Evecon lisaks hoolikatele partnerlussuhetele tihedat koostööd kohalike omavalitsuste, kogukondade ja maaomanikega, et tagada projektide edukas elluviimine. „Esimese arendajana Eestis pakkus Evecon vabatahtliku sammuna kohalikele omavalitsustele välja kogukonna kasumudeli lepingu päikeseenergia tootmise puhul – 0,6% jaama kogutoodangu maksumusest. Samuti oleme esimestena pakkunud kohalikele omavalitsustele välja toetuse salvestusparkide opereerimise eest,“ märkis ta.

Lähtuvalt elektrienergia turu vajadustest on suurenemas tuuleenergia arenduste osakaal. Samuti on olulisel kohal energiasalvestusvõimekus ning hübriidlahenduste rajamine, mis võimaldab tuulikute ja päikeseparkidega samasse liitumispunkti ka täiendavad akupargid.

Kuigi 2024. aastast on selja taga mitmeid suuprojekte, ei ole ettevõttel plaanis tempot maha võtta. „Meie lähituleviku plaanides on mitmed võimsad energeetikaprojektid, mis mitte ainult ei tugevdada meie kohalolekut turul, vaid aitavad ka kindlustada energia stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse kogu regioonis. Suuremad tuuleprojektid jõuavad ehitusõigusesse hiljemalt 2026. aasta keskpaigaks, sealhulgas arendused Lääneranna, Lüganuse ja Tõrva vallas. Kokku on Evecon arendamas tuuleparke üheksas erinevas omavalitsuses,“ lausus Kvell.

Mandri-Euroopa suurima akuparkide kompleksi arendaja

Eveconi, Prantsuse päikeseenergiatootja Corsica Sole ning rahvusvahelise investeerimisfondi Mirova poolt loodud ühisettevõtte Baltic Storage Platform kaudu rajatakse Harjumaale kaks salvestusparki koguvõimsusega 200 MW ning kogu salvestusmahuga 400 MWh. Kiisa akupark valmib plaani kohaselt tänavu sügisel ning Aruküla akupark 2026. aasta kevadel.

„400 MW akuparkide kompleks on Baltimaade energiavarustuse kindluse seisukohalt murranguline projekt. See aitab tasakaalustada energiavõrku, vähendada sõltuvust välismõjudest ja luua stabiilsema ning paindlikuma elektrisüsteemi kogu regioonis. Võrgu sageduse tõusu või languse korral aitavad akud kiiresti salvestada või siis anda elektrivõrku vajalikku energiat, et tasakaalustada muudatuse mõju. Selle tehnoloogia abil saab süsteemile pakkuda erinevaid reguleerimisteenuseid,“ ütles Eveconi projektijuht Risto Virveste.

Eveconil on täna Baltimaades töös salvestusvõimsusi 600 MW ulatuses, millest kolmandik on praegu ehituses. Konkurentsivõimeline akutehnoloogia on ennast juba tõestanud ning lähiaastail valmivad Eveconi akupargid aitavad pakkuda energiaturule kõiki vajalikke teenuseid olukorras, kus Eesti ja teised Balti riigid on just ühinenud Mandri-Euroopa sagedusalaga.

Uue omaniku saanud sportliku vabavõitluse liiga Raju järgmine võistlus – Evecon Raju 17 – toimub 22. veebruaril Tartus A. Le Coq spordimajas. Uus omanik soovib järgneva kahe aasta jooksul viia sarja tugevale rahvusvahelisele tasemele – seda nii võistlejate, turunduse kui ka teleülekande leviku osas. 

„Raju saab järgmisel aastal täisealiseks, kui sügisel toimub järjekorras 18. sündmus, ning sellega seoses oleme eesmärgiks seadnud suureks kasvamise. Tervikuna soovime laieneda rahvusvahelisele turule. See tähendab, et kaasame aina enam välissportlasi ja ka ülekandepilt peab jõudma lisaks lähiriikidele kaugemale Euroopasse,“ sõnas Evecon OÜ tegevjuht Karl Kull. „Oleme mitmeid suuri ja esmapilgul võimatuna tunduvaid projekte energeetika valdkonnas edukalt purki ajanud ning usun, et suudame näidata maailmale Raju tõelist suurust.“

Võistluse peakorraldaja ja vastloodud ettevõtte Evecon Raju OÜ tegevjuhi Ott Tõnissaare sõnul on tehing Eesti võitlusspordimaastikul unikaalne. “Pika ajalooga liiga bränd on juba omajagu tuntust kogunud ning tehing on viimase 15 aasta töö tulemus – teist sellist Eesti võitlusspordi ajaloost teada ei ole,“ märkis Ott Tõnissaar.

“Nii kaasatud rahalised vahendid kui ka Eveconi meeskonna know-how ettevõtluse ja juhtimise osas viivad Raju täiesti uuele tasemele. Rajul osalevad võistlejad hindavad kõrgelt väga head korraldust ja võimalusi, mida liiga neile pakub. Kolm Raju võitlejat on jätkanud karjääri maailma esiliigas UFCs, neist üks vahetult pärast Eestis peetud matši,” lausus Tõnissaar.

Korraldajad on paika pannud 2025. ja 2026. aasta tegevusplaani koos nelja järgneva sündmusega, millest kaks järgmist toimuvad 22. veebruaril Tartus ja 20. septembril Tallinnas Tondiraba Jäähallis.

Liiga ajaloo esimene sündmus toimus 2009. aasta veebruaris Tartu Ülikooli spordihoones. Kokku on 16 võistluse jooksul peetud 261 matši – nendest 65 profimatši ja 195 amatöörmatši. Liiga nimekaimad välisvõitlejad on olnud poolakas Bartosz Fabinski, kes jätkas UFCs vahetult pärast matši Alik Tseikoga, ning Prantsusmaa esindaja Zarah Fairn ja Rootsi võitleja Pannie Kianzad, kelle karjäärid jätkusid UFCs mõnevõrra hiljem.

Sportlik vabavõitlus (Mixed Martial Arts ehk MMA) on kahevõitlusala, mille eesmärgiks on selgitada sportlikus keskkonnas välja parim võitleja. Vabavõitleja eesmärk on vastane kas nokautida või sundida vastane alla andma läbi alistusvõtte. MMA matše peetakse spetsiaalselt valmistatud ja võrkaiaga piiratud n-ö puuris ehk kaheksanurksel octagon areenil, mis tagab võistlejate turvalisuse ning ühtlasi annab sportlikule duellile täiendava gladiaatorliku võlu.

Vaata lisa  http://www.mmaraju.com

Karl-Joonatan Kvell
Eveconi arendusjuht

Tuuleparkide arendamine Eestis pakub ainulaadse võimaluse ühendada taastuvenergia tootmine kohalike kogukondade huvide ja piirkonna arenguvajadustega. Tasakaalustatud ja läbipaistev lähenemine, mis arvestab nii arendajate majanduslikke huve kui ka elanike elukeskkonna väärtust, võimaldab luua lahendusi, kus kõik osapooled võidavad. Võttes eeskuju naaberriikide praktikast, saab Eestis kehtivaid regulatsioone ja vabatahtlikke kokkuleppeid nutikalt kasutada, et edendada roheenergia kasutuselevõttu ning samal ajal panustada kohaliku kogukonna ja majanduse arengusse.

Tuuleparkide ehitamine ja nende töötamine mõjutab lähedal asuvaid elanikke või keskkonda ning selle talumiseks peab olema paigas ühtne ja selge raamistik. Tuulikute käitamisest tulenevad peamised häiringud on müra, varjutus ja visuaalne reostus. Kehtivast seadusest tulenevalt peab KOV arendajaga jõudma kokkuleppele toetusmääras, mis jääb vahemikku 0,7-1% müügikäibest. Seadusest tuleneva maksimummäära 1% puhul on KOV-ile sh mõjualasse jäävatele elanikele makstav summaarne toetus ca 13 000 eurot ühe tuuliku kohta. Maksimumäär 1% omakorda jaguneb kaheks – 0,5% läheb otse KOV-ile ning 0,5% tuulikute lähedal asuvatele majapidamistele. Tuuliku kõrgus omakorda mõjutab mõjuala kaugust, mis osas majapidamistele toetust makstakse. Kohalikul omavalitsusel ei ole õigus nõuda suuremat keskkonnahäiringutasu, kui seaduses määratud, kuid vabatahtlike kokkulepete sõlmimine on lubatud.

Toetuste maksmise näited teistes riikides

Tuues võrdluseks naabermaade näited toetatakse Soomes kohalikke kogukondi tuuleenergia arenduste kaudu kaudselt. Omavalitsustel on õigus kehtestada kõrgemaid kinnisvaramakse tuulikutele ja kasutada neid kohaliku arengu edendamiseks. Lisaks on seal tavaline praktika, et arendajad sõlmivad vabatahtlikke kompensatsioonilepinguid kohalike kogukondadega, et leevendada tuuleparkide rajamisega seotud vastuseisu. Kompensatsioon võib hõlmata rahalisi makseid või investeeringuid kohaliku taristu parandamiseks.

Lätis nõuab uus seadusandlus, et tuuleparkide arendajad maksaksid kohalikele omavalitsustele teatud osa oma tuludest kompensatsioonina tuulikute mõju eest. Kompensatsioonimakse kohalikule kogukonnale on 2 500 eurot aastas tuulepargi nimivõimsuse iga megavati kohta. Makse jagatakse 50:50 omavalitsuse ja 2 km raadiuses olevate maaomanike vahel. Samuti on omavalitsustel keskne roll tuuleparkide planeerimisel ja nende asukoha valikul.

Leedu seadusandlus näeb ette, et tuulikute opereerimise tasu jaguneb kaheks. Tasu kohalikele omavalitustele, mis on sõltuv masti kõrgusest, jääb teisendatuna müügitulusse 2-3% vahemikku ja teiseks on tootmistasu 1 EUR/MWh kohta, mis läheb kohalikule kogukonnale. Tuulikute ja elamuhoonete vahekauguse osas on antud küllaltki selged suunised. 45 dB müranormi ületades tuleb leida majaomanikega kirjalik kooskõlastus. Minimaalne vahekaugus jääb 4 mastikõrguse vahemikku, eeldusel, et müranorm on täidetud.  

Võit mõlemale poolele

Tuuleparke tuleks arendada nii, et sellest võidaksid nii arendajad kui ka kohalikud omavalitsused ja kogukonnad. Arendaja eesmärk on rajada tuulepark majanduslikust huvist, teenida tulu ja panustada jätkusuutlikkusse energiatootmisse. Samal ajal peaksid KOV-id ja kogukonnad vaatama tuuleparke kui võimalust piirkonna arenguks. Selleks, et suurendada kohalike elanike toetust tuuleparkidele, on vaja parandada kommunikatsiooni tuuleparkidest saadava otsese ja kaudse kasu osas. Otsese kasu näiteks võib tuua talumistasu maksmise maaomanikele, samas kui kaudse kasu hulka kuuluvad teede korrashoid, uute töökohtade loomine, energiajulgeoleku tagamine ja kliimaeesmärkide täitmine jne.

Kohalike kartus tuuliku müra eest või soov säilitada puutumata kujul piirkonna maastikku on igati mõistetav, sest infokanalite rohkuse ajastul ei jõua kõikideni alati piisavalt ning täpset infot arendaja plaanidest. Siin on võimalik igal huvilisel küsida teavet otseallikast olgu selleks siis energiafirma või omavalitsus. Taastuvenergia tootmine ja kasutamine pole kindlasti vastuolus piirkonna elukeskkonna väärtusega, pigem vastupidi.

Üldplaneeringuid koostavates valdades tuleks arvestada tulevaste elektrijaamade asukohtadega võimalikult suurel määral, analüüsides võimalusi maakasutuse eriotstarbeliseks kasutamiseks. Iga KOV peaks oma üldplaneeringu menetluses analüüsima tuuleparkide rajamise võimalikkust. Peamised eeldused selleks on olemasolev elektrivõrk, hajaasustus ning keskkonna- ja riigikaitseliste piirangute puudumine.

Üks suurimaid eeliseid, mida tuulepargid KOV-le pakuvad, on tööstusalade arendamise eelduse loomine nende vahetus läheduses. Hetkel muutmisel olev Elektrituruseadus võimaldab pikendada otseliini maksimaalset pikkust kuuelt kilomeetrilt 15 kilomeetrini. Pikem otseliini rajamise võimalus loob paindlikumad eeldused elektrienergia tarbimiseks tööstuslike arenduste jaoks piirkondades, kus roheenergia ei ole kättesaadav. Otseliini kaudu elektrienergiat tarbides on võimalik vältida võrguoperaatorite ülekandetasusid. Siiski tuleb arvestada, et võrgu rajamise ja hooldusega seotud kulud jäävad tarbija kanda, kuna otseliin kuulub nende hallata.

Iga kümne tuuliku kohta luuakse keskmiselt kaks alalist töökohta, kuid uute tööstusettevõtete rajamine võib tuua kaasa sadade töökohtade tekkimise. Rohelise elektrienergia kättesaadavus on seejuures üks peamisi eeldusi tööstuse arendamiseks. Seetõttu peaks laiem eesmärk olema roheenergia ja tööstuste kooseksisteerimise planeerimine juba arenduse varajases etapis. Sel moel saab vald panustada pikaajalise majandusliku väärtuse loomisesse.

Paremad eeldused projektide valmimiseks

Võrreldes naaberriikidega on Eestis loodud regulatiivsel tasandil soodsad tingimused tuuleparkide rajamiseks, mida tuleks säilitada. Oluline on mõista, et Eesti tuuleparkide arendused ei konkureeri ainult omavahel, vaid kogu piirkonnas arendatavate projektidega. Kui võrreldakse kahte võrdväärset projekti, võib investor eelistada asukohta, kus regulatiivsed tingimused on soodsamad.

Arendaja kohustuste ja kohaliku kogukonna toetamise vahel tuleb leida tasakaal hoides toetuse määra proportsionaalsena arvestades tuulepargi suurust. Seadusega sätestatud maksimaalne 1% määr peaks olema piisav, et motiveerida kohalikke omavalitsusi tuuleparkide asukohtade määramisel. Samas ei tohiks omavalitsused keskenduda ainult otsesele rahalisele kasule. Oluline on arvestada ka laiemat mõju – piirkonna majanduslik areng, kliimaeesmärkide täitmine ja energiajulgeoleku tugevdamine.

Tõenäoliselt ei realiseeru kõik tuulepargid, mis jõuavad ehitusõiguse faasi, kuna tihe konkurents ja turutingimused mõjutavad projektide elluviimist. Selleks, et Eestisse rajataks võimalikult palju parke, on oluline säilitada ja soodustada planeerimise tingimusi regulatiivsel tasandil. Tasakaalustatud ja jätkusuutlik lähenemine, mis arvestab nii kohaliku kogukonna huve kui ka arendaja vajadusi, loob tugeva aluse tuuleparkide edukaks arendamiseks ning aitab kindlustada Eesti positsiooni rohelise energia tootmise ja kasutamise liidrina piirkonnas.