Rubriik: Uudis

Karl-Joonatan Kvell
Eveconi arendusjuht

Tuuleparkide arendamine Eestis pakub ainulaadse võimaluse ühendada taastuvenergia tootmine kohalike kogukondade huvide ja piirkonna arenguvajadustega. Tasakaalustatud ja läbipaistev lähenemine, mis arvestab nii arendajate majanduslikke huve kui ka elanike elukeskkonna väärtust, võimaldab luua lahendusi, kus kõik osapooled võidavad. Võttes eeskuju naaberriikide praktikast, saab Eestis kehtivaid regulatsioone ja vabatahtlikke kokkuleppeid nutikalt kasutada, et edendada roheenergia kasutuselevõttu ning samal ajal panustada kohaliku kogukonna ja majanduse arengusse.

Tuuleparkide ehitamine ja nende töötamine mõjutab lähedal asuvaid elanikke või keskkonda ning selle talumiseks peab olema paigas ühtne ja selge raamistik. Tuulikute käitamisest tulenevad peamised häiringud on müra, varjutus ja visuaalne reostus. Kehtivast seadusest tulenevalt peab KOV arendajaga jõudma kokkuleppele toetusmääras, mis jääb vahemikku 0,7-1% müügikäibest. Seadusest tuleneva maksimummäära 1% puhul on KOV-ile sh mõjualasse jäävatele elanikele makstav summaarne toetus ca 13 000 eurot ühe tuuliku kohta. Maksimumäär 1% omakorda jaguneb kaheks – 0,5% läheb otse KOV-ile ning 0,5% tuulikute lähedal asuvatele majapidamistele. Tuuliku kõrgus omakorda mõjutab mõjuala kaugust, mis osas majapidamistele toetust makstakse. Kohalikul omavalitsusel ei ole õigus nõuda suuremat keskkonnahäiringutasu, kui seaduses määratud, kuid vabatahtlike kokkulepete sõlmimine on lubatud.

Toetuste maksmise näited teistes riikides

Tuues võrdluseks naabermaade näited toetatakse Soomes kohalikke kogukondi tuuleenergia arenduste kaudu kaudselt. Omavalitsustel on õigus kehtestada kõrgemaid kinnisvaramakse tuulikutele ja kasutada neid kohaliku arengu edendamiseks. Lisaks on seal tavaline praktika, et arendajad sõlmivad vabatahtlikke kompensatsioonilepinguid kohalike kogukondadega, et leevendada tuuleparkide rajamisega seotud vastuseisu. Kompensatsioon võib hõlmata rahalisi makseid või investeeringuid kohaliku taristu parandamiseks.

Lätis nõuab uus seadusandlus, et tuuleparkide arendajad maksaksid kohalikele omavalitsustele teatud osa oma tuludest kompensatsioonina tuulikute mõju eest. Kompensatsioonimakse kohalikule kogukonnale on 2 500 eurot aastas tuulepargi nimivõimsuse iga megavati kohta. Makse jagatakse 50:50 omavalitsuse ja 2 km raadiuses olevate maaomanike vahel. Samuti on omavalitsustel keskne roll tuuleparkide planeerimisel ja nende asukoha valikul.

Leedu seadusandlus näeb ette, et tuulikute opereerimise tasu jaguneb kaheks. Tasu kohalikele omavalitustele, mis on sõltuv masti kõrgusest, jääb teisendatuna müügitulusse 2-3% vahemikku ja teiseks on tootmistasu 1 EUR/MWh kohta, mis läheb kohalikule kogukonnale. Tuulikute ja elamuhoonete vahekauguse osas on antud küllaltki selged suunised. 45 dB müranormi ületades tuleb leida majaomanikega kirjalik kooskõlastus. Minimaalne vahekaugus jääb 4 mastikõrguse vahemikku, eeldusel, et müranorm on täidetud.  

Võit mõlemale poolele

Tuuleparke tuleks arendada nii, et sellest võidaksid nii arendajad kui ka kohalikud omavalitsused ja kogukonnad. Arendaja eesmärk on rajada tuulepark majanduslikust huvist, teenida tulu ja panustada jätkusuutlikkusse energiatootmisse. Samal ajal peaksid KOV-id ja kogukonnad vaatama tuuleparke kui võimalust piirkonna arenguks. Selleks, et suurendada kohalike elanike toetust tuuleparkidele, on vaja parandada kommunikatsiooni tuuleparkidest saadava otsese ja kaudse kasu osas. Otsese kasu näiteks võib tuua talumistasu maksmise maaomanikele, samas kui kaudse kasu hulka kuuluvad teede korrashoid, uute töökohtade loomine, energiajulgeoleku tagamine ja kliimaeesmärkide täitmine jne.

Kohalike kartus tuuliku müra eest või soov säilitada puutumata kujul piirkonna maastikku on igati mõistetav, sest infokanalite rohkuse ajastul ei jõua kõikideni alati piisavalt ning täpset infot arendaja plaanidest. Siin on võimalik igal huvilisel küsida teavet otseallikast olgu selleks siis energiafirma või omavalitsus. Taastuvenergia tootmine ja kasutamine pole kindlasti vastuolus piirkonna elukeskkonna väärtusega, pigem vastupidi.

Üldplaneeringuid koostavates valdades tuleks arvestada tulevaste elektrijaamade asukohtadega võimalikult suurel määral, analüüsides võimalusi maakasutuse eriotstarbeliseks kasutamiseks. Iga KOV peaks oma üldplaneeringu menetluses analüüsima tuuleparkide rajamise võimalikkust. Peamised eeldused selleks on olemasolev elektrivõrk, hajaasustus ning keskkonna- ja riigikaitseliste piirangute puudumine.

Üks suurimaid eeliseid, mida tuulepargid KOV-le pakuvad, on tööstusalade arendamise eelduse loomine nende vahetus läheduses. Hetkel muutmisel olev Elektrituruseadus võimaldab pikendada otseliini maksimaalset pikkust kuuelt kilomeetrilt 15 kilomeetrini. Pikem otseliini rajamise võimalus loob paindlikumad eeldused elektrienergia tarbimiseks tööstuslike arenduste jaoks piirkondades, kus roheenergia ei ole kättesaadav. Otseliini kaudu elektrienergiat tarbides on võimalik vältida võrguoperaatorite ülekandetasusid. Siiski tuleb arvestada, et võrgu rajamise ja hooldusega seotud kulud jäävad tarbija kanda, kuna otseliin kuulub nende hallata.

Iga kümne tuuliku kohta luuakse keskmiselt kaks alalist töökohta, kuid uute tööstusettevõtete rajamine võib tuua kaasa sadade töökohtade tekkimise. Rohelise elektrienergia kättesaadavus on seejuures üks peamisi eeldusi tööstuse arendamiseks. Seetõttu peaks laiem eesmärk olema roheenergia ja tööstuste kooseksisteerimise planeerimine juba arenduse varajases etapis. Sel moel saab vald panustada pikaajalise majandusliku väärtuse loomisesse.

Paremad eeldused projektide valmimiseks

Võrreldes naaberriikidega on Eestis loodud regulatiivsel tasandil soodsad tingimused tuuleparkide rajamiseks, mida tuleks säilitada. Oluline on mõista, et Eesti tuuleparkide arendused ei konkureeri ainult omavahel, vaid kogu piirkonnas arendatavate projektidega. Kui võrreldakse kahte võrdväärset projekti, võib investor eelistada asukohta, kus regulatiivsed tingimused on soodsamad.

Arendaja kohustuste ja kohaliku kogukonna toetamise vahel tuleb leida tasakaal hoides toetuse määra proportsionaalsena arvestades tuulepargi suurust. Seadusega sätestatud maksimaalne 1% määr peaks olema piisav, et motiveerida kohalikke omavalitsusi tuuleparkide asukohtade määramisel. Samas ei tohiks omavalitsused keskenduda ainult otsesele rahalisele kasule. Oluline on arvestada ka laiemat mõju – piirkonna majanduslik areng, kliimaeesmärkide täitmine ja energiajulgeoleku tugevdamine.

Tõenäoliselt ei realiseeru kõik tuulepargid, mis jõuavad ehitusõiguse faasi, kuna tihe konkurents ja turutingimused mõjutavad projektide elluviimist. Selleks, et Eestisse rajataks võimalikult palju parke, on oluline säilitada ja soodustada planeerimise tingimusi regulatiivsel tasandil. Tasakaalustatud ja jätkusuutlik lähenemine, mis arvestab nii kohaliku kogukonna huve kui ka arendaja vajadusi, loob tugeva aluse tuuleparkide edukaks arendamiseks ning aitab kindlustada Eesti positsiooni rohelise energia tootmise ja kasutamise liidrina piirkonnas.

Maris Tõnuri
Eveconi ESG spetsialist

Päikeseparkide ja teiste energiatootmisüksuste rajamine ei ole juhuslik otsus, see ei tähenda lihtsalt niisama asukoha määramist kaardil. Energeetikaettevõtetele on maakasutus strateegiline valdkond, kus ei pääse üle ega ümber ESG-nõuetest. See tähendab põhjalikku planeerimist iga viimase detailini, sealhulgas heade suhete loomist ja hoidmist naabrite ning kohaliku omavalitsusega.

Täpsemaks minnes – projektide planeerimisel ja hindamisel pöörame suurt tähelepanu nende teostatavusele ja asukohale, keskkonna- ja sotsiaalsele mõjule, liitumisvõimalustele ja võrguvõimsusele, tehnilise teostuse keerukusele ning kogu arenduse majanduslikule elujõulisusele. Samuti hindame turgu ja energianõudlust. Neid protsesse vaadates võib öelda, et energiaparkide arendamisel on sobiliku maa olemasolu üks tähtsamaid tegureid. Maakasutus ja sellega seotud valikud on ettevõtte jätkusuutlikkuse teekonnal väga olulise tähtsusega.

Eelistame energiaparkide rajamisel kasutada väheväärtuslikku ja madalama boniteediga maad, mis sobib pareminini sellisteks projektideks ega mõjuta toidutootmist. Väheväärtusliku põllumaa kasutamine ei ohusta kuidagi ka Eesti toidujulgeolekut. Eestis on kokku ligikaudu miljon hektarit põllumaad. Võrdluseks, kui rajada päikeseparke koguvõimsusega 1000 MW, kataks need ligikaudu 1200 hektarit ehk vaid 0,1% Eesti põllumaast. Praegu on näiteks Eesti suurim päikesepark aga 77 MW võimsusega ehk selles vaates küllalt väike.

Energiaparkide arendamisel mõtleme ka tulevikule – mis saab siis, kui pargi eluiga on lõpusirgel? Päikeseparkides hinnatakse paneelide tööefektiivsust regulaarselt, kasutades kohapeal mobiilse labori teenust. See võimaldab tuvastada ja vahetada välja katkised või madalama efektiivsusega paneelid, mis omakorda pikendab pargi eluiga. Kui pargi eluiga lõppeb, hinnanguliselt 25 aasta pärast, taastatakse maa-ala võimalikult sarnasesse seisu nagu see oli enne pargi rajamist.

Päikesepaneelide raamid on kerged ja lihtsasti utiliseeritavad, mis muudab nende eemaldamise kulutõhusaks ja lihtsaks. Lisaks saab praegu juba umbes 95% kasutatud päikesepaneelidest ümber töödelda. Seegi tehnoloogia on pidevalt arenemas, muutudes seejuures ka odavamaks.

Iga uue pargi arendamisel otsime võimalusi, kuidas toetada sealset liigirikkust. Niidame pargialadel vaid kord hooajal ja jätame heina piisavalt kõrgeks, et see ei varjutaks paneele, kuid annaks ruumi looduse mitmekesisusele. Pärast niitmist jääb pargialale mõnekümne sentimeetri kõrgune rohukasv, mis loob elupaiku paljudele liikidele ja soodustab elurikkust.

Oleme mitmesse parki rajanud putukahotelle ning „koostöö“ mesilastega on meie parkide loomulikuks osaks. Heaks näiteks inimese ja looduse kooskõlast on hiljuti valminud Kirikmäe päikesepark, mille läheduses kodukaku leiukoht – seal tal sobiva elupaiga.

Iga inimtegevus, sealhulgas energiapargi ehitus, toob loodusesse omajagu muutusi. Kuid saab otsida tasakaalu ja võimalusel ka kompenseerida. Seetõttu panustame uue metsapõlve kasvamisse – igal aastal istutame enda või oma partnerite maadele puid, rajades uut metsapõlve või metsastades põllumaid, mis pole enam aktiivses kasutuses, kuid sobivad hästi metsaks. Nii toetame looduse mitmekesisust ja tulevastele põlvedele rohelust.

Vastavalt keskkonnatasude seadusele tuleb tuuleenergia tootmisel maksta keskkonnahäiringu hüvitamise tasu. Selle tasu saab kohalik omavalitsus, mille territooriumil tuuleelektrijaam asub. Tasu makstakse alates tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise registreerimisest kuni jaama eemaldamiseni. Oleme võtnud eesmärgiks maksta  hüvitist ka teiste energiaparkide, näiteks meie kõrgepinge päikese- ja akuparkide puhul, kuigi seadus seda otseselt ei nõua. Näiteks hiljuti valminud Kirikmäe päikesepargi puhul saab ka Lääneranna vald jaama kogutoodangust tasu, mis on omavalitsusele arvestatav summa.

Eestis on palju vaba maad ja elanikkond on hõredam kui tihedalt asustatud Euroopa riikides, mistõttu energiapargid ei häiri enamiku inimeste vaadet ega elukeskkonda. Ka pargile sobivat asukohta valides püüame leida lahenduse, mis tasakaalustab inimese ja looduse kooseksisteerimist.

ÜRO ülemaailmsed säästva arengu eesmärkide osaks on muuhulgas jätkusuutlik tegevus mistahes valdkonnas ning ettevõtmises. Kolme tähega ehk ESG-ga iseloomustatakse kolme tegurite valdkonda – keskkonna (environment), sotsiaalsete (social) ja juhtimisalaste (governance) tegurite kogumit. Selle hindamiseks on kehtestatud vastav raamistik, mille täitmine eelnevalt kirjelduse põhjal tegelikult ei ole midagi iselaadset. Neist põhimõtetest lähtuvad ka meie kliendid, partnerid, investorid ning laiemalt mõjutab see ühiskonda tervikuna.

Riigikohus rahuldas energeetikaettevõtte Evecon hagi elektrituruseaduse muudatuse vastu ja kinnitas, et tagatisraha nõudmine elektrivõrguga liitumise eest on põhiseadusega vastuolus.

Ligi pooleteise aasta eest kehtestatud elektrituru seaduse muudatusega tekkis tootmiseesmärgil võrguga liitunutele ootamatu kohustus: maksta võrguettevõtjale tagatis ja seda 60 päeva jooksul. Tagatist ei tulnud maksta juhul, kui tasutud oli vähemalt 70% liitumistasust.

Seadusmuudatus pidi kiirendama taastuvenergiale üleminekut, vabastama kasutamata võrguressursi ja lükkama põhivõrgust välja fiktiivsed liitumistaotlused, mis tõid kaasa põhivõrgu mahtude kiire ammendumise. Riigikohtu otsusega selgus, et reaalsuses kahjustab seadusmuudatus taastuvenergia tootmist.

Eveconi suuremahuliste projektide võrguliitumistele kehtis uus nõue tagasiulatuvalt. “Seadusmuudatus tõi kaasa topelt kohustuse: maksta võrgu ehitamise eest ja samal ajal broneerimistasu. See ei arvestanud kiirekasvuliste ettevõtetega, kel töös edukad arendused ja kellele suurte mahtude tõttu tähendab tagatis miljoneid eurosid, mis tuleb ootamatult tasuda kahe kuu jooksul ja panna ootele. Me ei tahtnud minna kohtusse ja eriti veel seadusmuudatust rakendanud Eleringi vastu. Olime aga veendunud, et sellise nõude kehtestamine ei ole õiguspärane,” selgitas Eveconi tegevjuht Karl Kull.

“Tänaseks oleme rajanud näiteks Baltimaade suurima päikesepargi ja kevadel alustasime Mandri-Euroopa suurima akupargi loomist. Suuremahuliste investeeringute ja arenduste puhul lähtume kehtivatest seadustest ja teeme nendest lähtuvalt kokkulepped. Seega on oluline, et seadusloome ei lükkaks ümber olemasolevaid kokkuleppeid ja tingimusi juba töös olevatele projektidele,” sõnas ta.

Õiguskantsler Ülle Madise märkis riigikohtu otsuses, et uue nõude kehtestamine polnud põhiseaduspärane, kuna turuosalisele antud tähtaeg ei olnud mõistlikult täidetav ja nõue tõrjus eemale turuosalisi, kes liitusid võrguga eesmärgipäraselt. “Nõue oli äärmiselt koormav kaebajate suhtes, kuna nad olid liitumislepingu sõlminud ajal, mil sellist kohustust polnud.”

Ka riigikohtu kolleegium tõi välja, et tagatise maksmise periood oli selgelt lühike. “Seda eriti olukorras, kus jätkuvalt tuli tasuda veel liitumistasu, mis oli ehitushindade kasvu tõttu mitmekordistunud.” Riigikohus leidis, et varasemalt liitunud ettevõtjatele pikema tagatise maksmise tähtaja andmine ei oleks ohtu seadnud CO2 heite vähendamist ja energiavarustuskindlust.

Advokaadibüroo RASK partneri Ramon Raski sõnul tuletab riigikohtu lahend seadusandjale meelde hea õigusloome ja toimiva õigusriigi põhitõdesid. „Viimastele aastatele omaseks saanud kobarkriiside mõjuväljas kiputakse õigusloome tuhinas unustama reegleid, millele stabiilne ja toimiv õiguskord toetub. Üheks neist on õiguskindluse põhimõte ja igaühe, keda uus regulatsioon puudutab, võimalus mõistliku aja kestel oma tegevust ümber kujundada,“ tõdes Eveconi nõustanud vandeadvokaat.

Raski sõnul on energeetikas, aga ka teistes pika tasuvusperioodiga investeeringutega majandusharudes reeglite järsk ja üllatuslik muutmine kriminaalse iseloomuga. „Rapsiv seadusloome nullib ettevõtjate ja investorite usalduse ning lämmatab seeläbi majanduse.“

Ehkki riigikohtu otsus tunnistas põhiseaduse vastaseks vaid ühe konkreetse normi, oli see Raski sõnul osa suuremast tervikust, mille eesmärk oli asuda 2023. aastal reformima energiaturgu. „Küsimus ei ole selles, et riigil on õigus reegleid muuta. Küsimus on, kuidas seda tehakse. Rohkem analüüsi ja pikka vaadet ning vähem ülereageerimist.“

Evecon on Baltimaade juhtiv erakapitalil põhinev energeetikaettevõte, mis arendab enam kui 2,7GW suurust energiaportfelli ning mille keskmes on tuule-, päikese- ning akuparkide arendamine. Eveconi arvukate arenduste hulka kuulub näiteks Baltimaade suurim päikesepark ja sügisel alanud Mandri-Euroopa suurima akupargi rajamine.

Baltic Storage Platform jõudis Kiisal Mandri-Euroopa suurima akuparkide kompleksi ehitusel märkimisväärse verstapostini – esmakordselt Eestis paigaldati ainulaadne 330 kV pingel töötav maa-alune kaabel, mis ühendab akupargi Eesti põhivõrgu liitumispunktiga. 

Eesti energiaettevõtte Evecon, Prantsuse päikeseenergiatootja Corsica Sole ning Prantsuse investeerimisfondi Mirova poolt loodud ühisettevõtte Baltic Storage Platform kaudu rajatakse Harjumaale kaks salvestusparki koguvõimsusega 200 MW ning kogu salvestusmahuga 400 MWh. Kiisa akupark valmib plaani kohaselt 2025. aasta lõpuks ning Aruküla akupark 2026. aastal. Akuparkidel on võtmeroll Balti riikide sünkroniseerimisel Euroopa elektrivõrguga.

„Oktoobri alguses nurgakivi saanud Kiisa akupargi ehitustööd liikunud edasi vastavalt graafikule. Alajaama hoone on jõudsalt valmimas, paigaldatud on seadmete vundamendid ja valatud kahe 330 kV jõutrafo vundamendid,“ ütles Eveconi projektijuht Risto Virveste. „Kõige olulisem on aga see, et hiljuti paigaldas Connecto Eesti esimese 330 kV vahelduvvoolu maakaabli. Eestis pole sellisel tööpingel kaableid varem paigaldatud. Tavapäraselt kasutatakse selliste lahenduste juures 330 kV õhuliine.“

Risto Virveste sõnul ulatub esmakordselt Eesti jaoks Prysmiani Soome tehases toodetud kaabli pikkus ligi 500 meetrini ning selle läbimõõt on koguni 12,5 cm. Kaabel paigaldati akupargi alajaama ja Eleringi 330 kV alajaama vahele, kus asub akupargi liitumispunkt Eesti põhivõrguga.

„Kaabli teeb eriliseks selle suhteliselt kõrge hind. Kuid antud olukorras oli see mõistlik lahendus, kuna Eleringi Kiisa alajaama ja akupargi vahel oleks vastasel korral olnud mitme teise 330 kV õhuliiniga ristumisi, mis teeks omakorda ehitustöö keeruliseks ja kalliks, sest ehitada tuleks väga kõrgeid maste või ümber ehitada ka Eleringi 330 kV õhuliine,“ selgitas Risto Virveste. Kaabli ja pingeklassi erilisust ilmestab asjaolu, et kaabli otstesse tuleb paigaldada 5-meetrise kogupikkusega lõpuisolaatorid.

„Kaabli paigaldustööd läksid plaanipäraselt ning tänu heale ettevalmistusele paigaldasime kaablid kõigest kolme päevaga. See on suurepärane näide meie meeskonna professionaalsusest ja tehnilisest võimekusest. Sellised projektid näitavad, kuidas innovatsioon ja professionaalne töö käsikäes viivad Eesti energiasüsteemi oluliste sammudega edasi. Järgmise etapina teostakse kevadel lõpumuhvide paigaldus,“ ütles Connecto Eesti projektijuht Valmar Raigo.

PRESSITEADE

Eesti energiaettevõte Evecon ning rahvusvaheline investeerimisfond Mirova avasid täna Pärnumaal Lääneranna vallas Kirikmäel Baltimaade suurima päikesepargi. Ligemale 110 hektaril laiuva päikesepargi tootmisvõimsuseks on 77,53 MW ehk üle kahe korra rohkem kui Eesti seni suurimal päikesepargil ning see katab hinnanguliselt 35 000 majapidamise aastase energiavajaduse.

“Kirikmäe päikesepargi rajamine on märgiline sündmus kogu Baltikumis selle tootmisüksuse suuruse ning investeeringu mahu tõttu. Arvestades Kirikmäele juurde ka Eveconi ja Mirova poolt mõne päeva eest avatud Imavere ja Lohu metsa päikesepargid, lisandub ühe nädala jooksul siinsele turule kokku üle 100 MW tootmisvõimsusi ehk kümnendik sellest, mis Eestis praegu juba on kasutuses,” lausus Eveconi tegevjuht Karl Kull. “Soovime tänada Mirova fondi selle projekti õnnestumise puhul ning samuti Eesti taastuvenergia turu usaldamise eest.”

Karl Kulli sõnul valmis Kirikmäe päikesepark kuue kuuga, mis pretendeerib kiirusrekordile päikeseparkide ehituse valdkonnas. “Pärast päikesepargi platsi ettevalmistust alustas Wiso Engineering ehitustöid tänavu aprillis. Tegemist oli tõeliselt mastaapse ehitusprojektiga, tipp-hetkel oli kohal 250 ehitajat.”

“Eveconiga pakkusime Lääneranna vallale välja kogukonna kasumudeli lepingu. See on meie ettevõtte poolt vabatahtlik samm, kuna päikeseenergia tootmise puhul pole ette nähtud talumistasu maksmist nagu see on tuulikute puhul. Vald saab 0,6% jaama kogutoodangu maksumusest, mis antud juhul on märkimisväärne summa,“ selgitas Karl Kull. „Ühtlasi soovin tänada Lääneranna vallavalitsust, kellega asjaajamine kulges sujuvalt ning kelle hoiak on olnud soosiv Kirikmäele sellise suure päikesepargi rajamiseks.“

“Uute võimsuste rajamine koos tööstuspartnerite ja projektiarendajatega Euroopas on osa Mirova taastuvenergia fondide strateegiast. Oleme uhked, et saame anda oma panuse Baltikumi CO2 jalajälje vähendamisse ja energiasõltumatusse ning oleme tänulikud Eveconile, kes on olnud suurepärane koostööpartner,” märkis Mirova energiasiirdefondide juht Raphael Lance. 

„Päikeseenergia kasutamine on Eestis kiiresti kasvanud. 2020. aastal alustasime pea olematust mahust, kuid nüüd oleme päikesepaneelide võimsuselt elaniku kohta Euroopa Liidus kuuendal kohal. Meie siht on selge – aastaks 2030 peab meie tarbimise mahus elekter tulema taastuvatest allikatest. Päikeseenergia annab selle saavutamiseks olulise panuse, pakkudes praegu ka kõige soodsamat elektrit,“ sõnas kliimaminister Yoko Alender.

Hinnanguliselt 35 000 majapidamise aastase elektritarbimise katva Kirikmäe päikesepargi maa-ala suuruseks on 110 hektarit ning kokku paigaldati 117 600 päikesepaneeli koguvõimsusega 655-665 W. Päikesepaneelide tootjaks on Canadian Solar.

Baltic Storage Platformi poolt Eestisse rajatav Mandri-Euroopa suurim akuparkide kompleks sai täna Kiisal nurgakivi. Tegemist on olulise sammuga varustuskindluse tagamiseks Eesti ja teiste Balti riikide ühendamisel Euroopa energiasüsteemi 2025. aastal. 

Eesti energiaettevõtte Evecon, Euroopa juhtiva akuparkide arendaja Corsica Sole ning rahvusvahelise investeerimisfondi Mirova poolt loodud ühisettevõtte Baltic Storage Platform kaudu rajatakse Harjumaale kaks salvestusparki koguvõimsusega 200 MW ning kogu tootmisvõimsusega 400 MWh. Kiisa akupark peaks plaani kohaselt valmima 2025. aasta lõpuks ning Aruküla akupark 2026. aastal.

“Tegemist on ajaloolise hetkega nii Eesti kui ka kogu Euroopa energeetikasektori jaoks – seda kahel põhjusel. Esiteks on see ääretult vajalik ja reaalne samm, valmistumaks Baltimaade ühendamiseks Euroopa energiasüsteemi. Teiseks pole Mandri-Euroopasse veel keegi nii suurt akuparkide kompleksi rajanud. Töötame järjekindlalt koos heade partneritega Corsica Sole’ist ja Mirovast selle nimel, et tagada Baltikumis energiajulgeolek,” lausus Eveconi tegevjuht Karl Kull.

„Oleme uhked, et saame jagada oma energiasalvestussüsteemide alaseid teadmisi, mida oleme arendanud ettevõtte saartalituse kogemusest tulenevalt ja mida nüüd ekspordime ülejäänud Euroopasse, et pakkuda elektrivõrkude stabiilsuseks vajalikke teenuseid ning soodustada taastuvenergia integreerimist,” ütles Corsica Sole’i tegevjuht Michael Coudyser.

“Meil on hea meel panustada Balti riikide CO2 heite vähendamisse ja energiasõltumatuse suurendamisse. Aitame luua Eveconi ja Corsica Sole’i ühist energiasalvestuse platvormi, mis võimaldab Balti riikides rakendada rohkem energiasalvestusvõimsust. See märgiline samm on kooskõlas Eesti ambitsioonidega arendada kohalikke energiasalvestuslahendusi, mida me toetame oma energiasiirde investeerimisstrateegia raames. Meil on suur rõõm osaleda Balti riikide energiatootmise ja -salvestuse arendamisel,“ märkis Mirova energiasiirdefondide juht Raphael Lance.

“Eestil on selge eesmärk – aastaks 2030 peab meie tarbimise mahus elekter tulema taastuvatest allikatest. Energia salvestamisel on siin oluline roll, talletades päikese- ja tuuleenergiat hetkedeks, mil loodus parasjagu puhkab. Salvestussüsteemide arendamine aitab Eesti inimestele tagada puhta, kindla ja taskukohase energiatuleviku,” sõnas kliimaminister Yoko Alender.

Ehitatav akupark ja selle juurde kuuluv alajaam ühendatakse elektri ülekandevõrku 330 kV pingel töötava vahelduvvoolu maakaabliga, mis on Eestis esmakordne.

Rohkem infot projekti kohta: https://balticstorageplatform.ee/

PRESSITEADE

11. september 2024

Rootsi taustaga investeerimisfond Niam Infrastructure ja Eesti energiaettevõte Evecon lõid ühisettevõtte ja alustasid  koostööd kokku 84 MW võimsusega päikeseparkide ehitamiseks ja arendamiseks Lätis.

Niam Infrastructure ja SIA Evecon alustasid koostööd kokku kuni 84 MW võimsusega päikeseparkide ehitamiseks 11 asukohas üle Läti. Tegemist on märkimisväärse investeeringuga selle piirkonna taastuvenergia sektorisse ning see näitab Läti turu tugevat kasvupotentsiaali.

Esimesed kuus päikeseparki tootmisvõimsusega ligi 40 MW on juba ehitusjärgus ja valmivad plaani kohaselt  2025. aasta märtsi lõpuks. Teise etapi ehitus, mis hõlmab viit päikeseparki tootmisvõimsusega ligi 44 MW, peaks algama enne 2024. aasta lõppu.

Niam Infrastructure’i tegevjuht Sverker Åkerblom kommenteeris investeeringut:  “Oleme põnevil, et saame teha koostööd Eveconiga arendades päikeseparke ja salvestuslahendusi kasvaval Läti turul. Oleme juba pikka aega jälginud Eveconi tegevust ning Balti turgu laiemalt ja meile avaldas muljet Eveconi võimekus ja asjatundlikkus Läti energiamajanduse arendamisel. Ootame põnevusega koostööd Eveconiga, et ühiselt need projektid ellu viia ja ära kasutada Läti pakutavad võimalused.”

Lisaks päikeseenergia projektidele keskendub koostöö ka energiasalvestusvõimaluste aktiivsele arendamisele. Uuritakse võimalusi ja potentsiaali arendada salvestusvõimsust päikeseparkide juures. Samuti uuritakse erinevaid energiamüügistrateegiaid, sealhulgas elektrienergia ostulepinguid, et maksimaalselt väärtustada toodetud energiat.

Niam Infrastructure tagab ehitusfaasis omakapitali rahastamise, millele lisandub projekti rahastamine Citadele Banka poolt. Projektid lähevad pärast valmimist Niam Infrastructure’i ja Eveconi ühisomandisse ja neid opereeritakse ühiselt.

Eveconi tegevjuht Karl Kull sõnas: “Koostöö Niam Infrastructure’iga võimaldab kombineerida Eveconi esindatuse Balti riikides ning kolmel turul saadud kogemused Niami senise infrastruktuuriinvesteeringute kogemusega. See partnerlus võimaldab meil strateegiliselt uurida ja arendada uusi võimalusi kogu Balti piirkonnas.”

Citadele Banka juhtkonna liige ja korporatiivsete äriklientide osakonna juht Vaidas Žagūnis lausus: “Meil on hea meel toetada roheliste taristuprojektide arendamist Lätis, kuna need algatused on üliolulised, et suunata Balti piirkond jätkusuutlikkuse ja energiasõltumatuse tuleviku poole. Investeerides nendesse projektidesse edendame mitte ainult majanduskasvu, vaid näitame ka oma pühendumust vastutustundlikule ja keskkonnasõbralikule finantstegevusele, millest saavad kasu nii majandus kui ka keskkond.”

Investeeringut toetab Euroopa Liidu InvestEU fond.

PRESSITEADE

Tallinna Halduskohus tunnistas 1. juulil energiaettevõtte Evecon kasuks tehtud otsusega Eleringi nõutava tagatise elektrivõrguga liitumisel sedavõrd lühikese üleminekutähtajaga põhiseaduse vastaseks ning jättis vastava seadusemuudatuse sätte kohaldamata. Samuti keelas kohus Eleringil tagatise tähtaegse mittemaksmise alusel liitumislepingute lõpetamise.

„Tegemist on väga olulise kohtuotsuse ja positiivse sõnumiga kogu taastuvenergia sektori jaoks,“ lausus Eveconi tegevjuht Karl Kull. „Evecon on juhtinud elektrituruseaduse muutmise eelnõu probleemkohtadele tähelepanu juba alates 2022. aasta oktoobrist ning mullu märtsis pöördusime nii õiguskantsleri kui presidendi poole palvega seadust mitte välja kuulutada, kuna sealne uus regulatsioon võrguga liitujatele polnud põhiseadusega kooskõlas. Nüüd on sama kinnitanud ka kohus.“

Karl Kulli sõnul oli toonase seadusmuudatuse puhul peamiseks küsimuseks tehnoloogia muutmise keelu, deposiidi ning seaduse rakendussätetesse määratud ääretult lühikeste üleminekuaegade ebamõistlikkus, kuna tegemist polnud erakorralise olukorraga.

„Arvestades energeetikasektorisse tehtavate investeeringute pikkust ja kapitalimahukust, on ettevõtjate ootuseks, et keskkond püsiks stabiilne. See kohtulahend kaitseb stabiilsust ja õiguskindlust. Uue regulatsiooni korral tuleb ettevõtjatele anda piisavalt aega oma tegevuse ümberkorraldamiseks, see ei saa juhtuda paari kuu jooksul,“ tõdes Karl Kull. „Laialt vaadates – Eestisse ei tule investoreid, kui mängureegleid pidevalt muudetakse. Samas taskukohasest elektrist unistab iga tarbija.“

Elektrituruseaduse mulluse muudatusega kehtestati tootmissuunalisele elektrivõrguga liitumisele uued ja väga olulisel määral liitujat koormavad lisakohustused ja -koormised. Need laienesid ka juba kehtivatele liitumislepingutele. Need nõuded ei kehtinud liitumislepingute sõlmimise ajal. Evecon ja teised turuosalised pöördusid enne seadusemuudatuse vastuvõtmist seadusandja poole, aga ettepanekutega ei arvestatud.

Enne seaduse muutmist puudus kohustus tasuda liitumisel tagatist. Liituja oli kohustatud tasuma kõik liitumisega seotud põhjendatud kulud. Seaduse praeguses sõnastuses on tootmissuunalise liitumise taotluse esitamise ajaks turuosaline kohustatud maksma võrguettevõtjale tagatiseks 38 000 eurot megavoltampri kohta. Seda siis lisaks liitumise väljaehitamisega seotud otsestele kuludele. Võrguettevõtja ei rakenda tagatise nõuet, kui taotleja on tasunud vähemalt 70 protsenti liitumistasust. Tagatis tagastatakse turuosalisele või see arvestatakse tema liitumistasu katteks vaid juhul, kui turuosaline on alustanud liitumistaotluse kohase tootmisseadmega elektrienergia tootmist päikese elektrijaama puhul 1 aasta, meretuuleparkide puhul 3 aasta ja muu tehnoloogia puhul 2 aasta möödumisel liitumise valmimisest.

Karl Kull lausus, et säärane tagatusraha nõue tähendanuks näiteks kiiresti kasvava ja järjest uusi energiaparke avava Eveconi puhul ca 56 miljoni euro paigutamist Eleringi kontole lihtsalt aastateks seisma.

Evecon on Eesti energiaettevõte, kelle põhitegevuseks on tuule-, päikese- ning akuparkide rajamine Eestisse, Lätisse ja Leetu. Praeguseks on Evecon Baltikumis välja ehitanud 106 MW elektrijaamasid. 2024. aasta keskpaigaks ehitab Evecon üksi ja ühisettevõtete koosseisus välja veel 200 MW lisa-tootmisvõimsust. 2025. aasta lõpuks rajab Evecon ühisettevõte Baltic Storage Platform kaudu Harjumaale kaks salvestusparki koguvõimsusega 200 MW.  Lisaks on ettevõttel Eestis, Lätis ja Leedus arendamisel 900 MW ulatuses aktiivseid päikese, tuule ja akude hübriidprojekte, mis lülitatakse elektrivõrku 2026. ja 2027. aasta lõpuks.

Jätkusuutlikkuse põhimõtete järgimine ning sellest tulenevalt oma tegevuse planeerimine ja pidev hindamine on kaasaegses majanduskeskkonnas üha suurema tähtsusega. Oleme veendunud, et teadlik ja aktiivne osalemine rohepöördes aitab meil paremini ellu viia ettevõtte strateegiat ning suurendada seeläbi konkurentsivõimet.
Rohetiigri keskkonnast hoolivate ettevõtete koostööplatvormiga liitumine aitab meil tõsta keskkonnateadlikkust, paremini hinnata nii oma otsuste kui tegevuste mõju, vastust ja nendega seonduvaid riske ning neid ka juhtida.
Sigrit Levo, Evecon OÜ partnersuhete juht:
“Me kõik armastame puhast ja rikkumata loodust. Saame ta sellisena järeltulevatele põlvedele pärandada vaid juhul, kui läheme üle rohelisele energiale. Seetõttu tegeleme meie Eveconis iga päev sellega, et aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Rohetiigriga liitudes saame olla osa samasuguseid väärtushinnanguid kandvast kogukonnast ning ühiselt tegutsedes panustada jätkusuutliku tuleviku loomisesse.”

Loe lisa:  https://rohetiiger.ee/esindusorganisatsioon-blogi/mais-liitus-rohetiigriga-3-liiget/

Viimases Põllumehe Teatajas räägib Madis Anni, kuidas akupank annab põllumehele paindlikkuse, võimaldades enda tarbimisest ülejäävat elektrikogust kas hiljem ise tarbida või siis võrku müüa.