Rubriik: Uudis

Maris Tõnuri
Eveconi ESG spetsialist

Päikeseparkide ja teiste energiatootmisüksuste rajamine ei ole juhuslik otsus, see ei tähenda lihtsalt niisama asukoha määramist kaardil. Energeetikaettevõtetele on maakasutus strateegiline valdkond, kus ei pääse üle ega ümber ESG-nõuetest. See tähendab põhjalikku planeerimist iga viimase detailini, sealhulgas heade suhete loomist ja hoidmist naabrite ning kohaliku omavalitsusega.

Täpsemaks minnes – projektide planeerimisel ja hindamisel pöörame suurt tähelepanu nende teostatavusele ja asukohale, keskkonna- ja sotsiaalsele mõjule, liitumisvõimalustele ja võrguvõimsusele, tehnilise teostuse keerukusele ning kogu arenduse majanduslikule elujõulisusele. Samuti hindame turgu ja energianõudlust. Neid protsesse vaadates võib öelda, et energiaparkide arendamisel on sobiliku maa olemasolu üks tähtsamaid tegureid. Maakasutus ja sellega seotud valikud on ettevõtte jätkusuutlikkuse teekonnal väga olulise tähtsusega.

Eelistame energiaparkide rajamisel kasutada väheväärtuslikku ja madalama boniteediga maad, mis sobib pareminini sellisteks projektideks ega mõjuta toidutootmist. Väheväärtusliku põllumaa kasutamine ei ohusta kuidagi ka Eesti toidujulgeolekut. Eestis on kokku ligikaudu miljon hektarit põllumaad. Võrdluseks, kui rajada päikeseparke koguvõimsusega 1000 MW, kataks need ligikaudu 1200 hektarit ehk vaid 0,1% Eesti põllumaast. Praegu on näiteks Eesti suurim päikesepark aga 77 MW võimsusega ehk selles vaates küllalt väike.

Energiaparkide arendamisel mõtleme ka tulevikule – mis saab siis, kui pargi eluiga on lõpusirgel? Päikeseparkides hinnatakse paneelide tööefektiivsust regulaarselt, kasutades kohapeal mobiilse labori teenust. See võimaldab tuvastada ja vahetada välja katkised või madalama efektiivsusega paneelid, mis omakorda pikendab pargi eluiga. Kui pargi eluiga lõppeb, hinnanguliselt 25 aasta pärast, taastatakse maa-ala võimalikult sarnasesse seisu nagu see oli enne pargi rajamist.

Päikesepaneelide raamid on kerged ja lihtsasti utiliseeritavad, mis muudab nende eemaldamise kulutõhusaks ja lihtsaks. Lisaks saab praegu juba umbes 95% kasutatud päikesepaneelidest ümber töödelda. Seegi tehnoloogia on pidevalt arenemas, muutudes seejuures ka odavamaks.

Iga uue pargi arendamisel otsime võimalusi, kuidas toetada sealset liigirikkust. Niidame pargialadel vaid kord hooajal ja jätame heina piisavalt kõrgeks, et see ei varjutaks paneele, kuid annaks ruumi looduse mitmekesisusele. Pärast niitmist jääb pargialale mõnekümne sentimeetri kõrgune rohukasv, mis loob elupaiku paljudele liikidele ja soodustab elurikkust.

Oleme mitmesse parki rajanud putukahotelle ning „koostöö“ mesilastega on meie parkide loomulikuks osaks. Heaks näiteks inimese ja looduse kooskõlast on hiljuti valminud Kirikmäe päikesepark, mille läheduses kodukaku leiukoht – seal tal sobiva elupaiga.

Iga inimtegevus, sealhulgas energiapargi ehitus, toob loodusesse omajagu muutusi. Kuid saab otsida tasakaalu ja võimalusel ka kompenseerida. Seetõttu panustame uue metsapõlve kasvamisse – igal aastal istutame enda või oma partnerite maadele puid, rajades uut metsapõlve või metsastades põllumaid, mis pole enam aktiivses kasutuses, kuid sobivad hästi metsaks. Nii toetame looduse mitmekesisust ja tulevastele põlvedele rohelust.

Vastavalt keskkonnatasude seadusele tuleb tuuleenergia tootmisel maksta keskkonnahäiringu hüvitamise tasu. Selle tasu saab kohalik omavalitsus, mille territooriumil tuuleelektrijaam asub. Tasu makstakse alates tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise registreerimisest kuni jaama eemaldamiseni. Oleme võtnud eesmärgiks maksta  hüvitist ka teiste energiaparkide, näiteks meie kõrgepinge päikese- ja akuparkide puhul, kuigi seadus seda otseselt ei nõua. Näiteks hiljuti valminud Kirikmäe päikesepargi puhul saab ka Lääneranna vald jaama kogutoodangust tasu, mis on omavalitsusele arvestatav summa.

Eestis on palju vaba maad ja elanikkond on hõredam kui tihedalt asustatud Euroopa riikides, mistõttu energiapargid ei häiri enamiku inimeste vaadet ega elukeskkonda. Ka pargile sobivat asukohta valides püüame leida lahenduse, mis tasakaalustab inimese ja looduse kooseksisteerimist.

ÜRO ülemaailmsed säästva arengu eesmärkide osaks on muuhulgas jätkusuutlik tegevus mistahes valdkonnas ning ettevõtmises. Kolme tähega ehk ESG-ga iseloomustatakse kolme tegurite valdkonda – keskkonna (environment), sotsiaalsete (social) ja juhtimisalaste (governance) tegurite kogumit. Selle hindamiseks on kehtestatud vastav raamistik, mille täitmine eelnevalt kirjelduse põhjal tegelikult ei ole midagi iselaadset. Neist põhimõtetest lähtuvad ka meie kliendid, partnerid, investorid ning laiemalt mõjutab see ühiskonda tervikuna.

Riigikohus rahuldas energeetikaettevõtte Evecon hagi elektrituruseaduse muudatuse vastu ja kinnitas, et tagatisraha nõudmine elektrivõrguga liitumise eest on põhiseadusega vastuolus.

Ligi pooleteise aasta eest kehtestatud elektrituru seaduse muudatusega tekkis tootmiseesmärgil võrguga liitunutele ootamatu kohustus: maksta võrguettevõtjale tagatis ja seda 60 päeva jooksul. Tagatist ei tulnud maksta juhul, kui tasutud oli vähemalt 70% liitumistasust.

Seadusmuudatus pidi kiirendama taastuvenergiale üleminekut, vabastama kasutamata võrguressursi ja lükkama põhivõrgust välja fiktiivsed liitumistaotlused, mis tõid kaasa põhivõrgu mahtude kiire ammendumise. Riigikohtu otsusega selgus, et reaalsuses kahjustab seadusmuudatus taastuvenergia tootmist.

Eveconi suuremahuliste projektide võrguliitumistele kehtis uus nõue tagasiulatuvalt. “Seadusmuudatus tõi kaasa topelt kohustuse: maksta võrgu ehitamise eest ja samal ajal broneerimistasu. See ei arvestanud kiirekasvuliste ettevõtetega, kel töös edukad arendused ja kellele suurte mahtude tõttu tähendab tagatis miljoneid eurosid, mis tuleb ootamatult tasuda kahe kuu jooksul ja panna ootele. Me ei tahtnud minna kohtusse ja eriti veel seadusmuudatust rakendanud Eleringi vastu. Olime aga veendunud, et sellise nõude kehtestamine ei ole õiguspärane,” selgitas Eveconi tegevjuht Karl Kull.

“Tänaseks oleme rajanud näiteks Baltimaade suurima päikesepargi ja kevadel alustasime Mandri-Euroopa suurima akupargi loomist. Suuremahuliste investeeringute ja arenduste puhul lähtume kehtivatest seadustest ja teeme nendest lähtuvalt kokkulepped. Seega on oluline, et seadusloome ei lükkaks ümber olemasolevaid kokkuleppeid ja tingimusi juba töös olevatele projektidele,” sõnas ta.

Õiguskantsler Ülle Madise märkis riigikohtu otsuses, et uue nõude kehtestamine polnud põhiseaduspärane, kuna turuosalisele antud tähtaeg ei olnud mõistlikult täidetav ja nõue tõrjus eemale turuosalisi, kes liitusid võrguga eesmärgipäraselt. “Nõue oli äärmiselt koormav kaebajate suhtes, kuna nad olid liitumislepingu sõlminud ajal, mil sellist kohustust polnud.”

Ka riigikohtu kolleegium tõi välja, et tagatise maksmise periood oli selgelt lühike. “Seda eriti olukorras, kus jätkuvalt tuli tasuda veel liitumistasu, mis oli ehitushindade kasvu tõttu mitmekordistunud.” Riigikohus leidis, et varasemalt liitunud ettevõtjatele pikema tagatise maksmise tähtaja andmine ei oleks ohtu seadnud CO2 heite vähendamist ja energiavarustuskindlust.

Advokaadibüroo RASK partneri Ramon Raski sõnul tuletab riigikohtu lahend seadusandjale meelde hea õigusloome ja toimiva õigusriigi põhitõdesid. „Viimastele aastatele omaseks saanud kobarkriiside mõjuväljas kiputakse õigusloome tuhinas unustama reegleid, millele stabiilne ja toimiv õiguskord toetub. Üheks neist on õiguskindluse põhimõte ja igaühe, keda uus regulatsioon puudutab, võimalus mõistliku aja kestel oma tegevust ümber kujundada,“ tõdes Eveconi nõustanud vandeadvokaat.

Raski sõnul on energeetikas, aga ka teistes pika tasuvusperioodiga investeeringutega majandusharudes reeglite järsk ja üllatuslik muutmine kriminaalse iseloomuga. „Rapsiv seadusloome nullib ettevõtjate ja investorite usalduse ning lämmatab seeläbi majanduse.“

Ehkki riigikohtu otsus tunnistas põhiseaduse vastaseks vaid ühe konkreetse normi, oli see Raski sõnul osa suuremast tervikust, mille eesmärk oli asuda 2023. aastal reformima energiaturgu. „Küsimus ei ole selles, et riigil on õigus reegleid muuta. Küsimus on, kuidas seda tehakse. Rohkem analüüsi ja pikka vaadet ning vähem ülereageerimist.“

Evecon on Baltimaade juhtiv erakapitalil põhinev energeetikaettevõte, mis arendab enam kui 2,7GW suurust energiaportfelli ning mille keskmes on tuule-, päikese- ning akuparkide arendamine. Eveconi arvukate arenduste hulka kuulub näiteks Baltimaade suurim päikesepark ja sügisel alanud Mandri-Euroopa suurima akupargi rajamine.

Baltic Storage Platform jõudis Kiisal Mandri-Euroopa suurima akuparkide kompleksi ehitusel märkimisväärse verstapostini – esmakordselt Eestis paigaldati ainulaadne 330 kV pingel töötav maa-alune kaabel, mis ühendab akupargi Eesti põhivõrgu liitumispunktiga. 

Eesti energiaettevõtte Evecon, Prantsuse päikeseenergiatootja Corsica Sole ning Prantsuse investeerimisfondi Mirova poolt loodud ühisettevõtte Baltic Storage Platform kaudu rajatakse Harjumaale kaks salvestusparki koguvõimsusega 200 MW ning kogu salvestusmahuga 400 MWh. Kiisa akupark valmib plaani kohaselt 2025. aasta lõpuks ning Aruküla akupark 2026. aastal. Akuparkidel on võtmeroll Balti riikide sünkroniseerimisel Euroopa elektrivõrguga.

„Oktoobri alguses nurgakivi saanud Kiisa akupargi ehitustööd liikunud edasi vastavalt graafikule. Alajaama hoone on jõudsalt valmimas, paigaldatud on seadmete vundamendid ja valatud kahe 330 kV jõutrafo vundamendid,“ ütles Eveconi projektijuht Risto Virveste. „Kõige olulisem on aga see, et hiljuti paigaldas Connecto Eesti esimese 330 kV vahelduvvoolu maakaabli. Eestis pole sellisel tööpingel kaableid varem paigaldatud. Tavapäraselt kasutatakse selliste lahenduste juures 330 kV õhuliine.“

Risto Virveste sõnul ulatub esmakordselt Eesti jaoks Prysmiani Soome tehases toodetud kaabli pikkus ligi 500 meetrini ning selle läbimõõt on koguni 12,5 cm. Kaabel paigaldati akupargi alajaama ja Eleringi 330 kV alajaama vahele, kus asub akupargi liitumispunkt Eesti põhivõrguga.

„Kaabli teeb eriliseks selle suhteliselt kõrge hind. Kuid antud olukorras oli see mõistlik lahendus, kuna Eleringi Kiisa alajaama ja akupargi vahel oleks vastasel korral olnud mitme teise 330 kV õhuliiniga ristumisi, mis teeks omakorda ehitustöö keeruliseks ja kalliks, sest ehitada tuleks väga kõrgeid maste või ümber ehitada ka Eleringi 330 kV õhuliine,“ selgitas Risto Virveste. Kaabli ja pingeklassi erilisust ilmestab asjaolu, et kaabli otstesse tuleb paigaldada 5-meetrise kogupikkusega lõpuisolaatorid.

„Kaabli paigaldustööd läksid plaanipäraselt ning tänu heale ettevalmistusele paigaldasime kaablid kõigest kolme päevaga. See on suurepärane näide meie meeskonna professionaalsusest ja tehnilisest võimekusest. Sellised projektid näitavad, kuidas innovatsioon ja professionaalne töö käsikäes viivad Eesti energiasüsteemi oluliste sammudega edasi. Järgmise etapina teostakse kevadel lõpumuhvide paigaldus,“ ütles Connecto Eesti projektijuht Valmar Raigo.

PRESSITEADE

Eesti energiaettevõte Evecon ning rahvusvaheline investeerimisfond Mirova avasid täna Pärnumaal Lääneranna vallas Kirikmäel Baltimaade suurima päikesepargi. Ligemale 110 hektaril laiuva päikesepargi tootmisvõimsuseks on 77,53 MW ehk üle kahe korra rohkem kui Eesti seni suurimal päikesepargil ning see katab hinnanguliselt 35 000 majapidamise aastase energiavajaduse.

“Kirikmäe päikesepargi rajamine on märgiline sündmus kogu Baltikumis selle tootmisüksuse suuruse ning investeeringu mahu tõttu. Arvestades Kirikmäele juurde ka Eveconi ja Mirova poolt mõne päeva eest avatud Imavere ja Lohu metsa päikesepargid, lisandub ühe nädala jooksul siinsele turule kokku üle 100 MW tootmisvõimsusi ehk kümnendik sellest, mis Eestis praegu juba on kasutuses,” lausus Eveconi tegevjuht Karl Kull. “Soovime tänada Mirova fondi selle projekti õnnestumise puhul ning samuti Eesti taastuvenergia turu usaldamise eest.”

Karl Kulli sõnul valmis Kirikmäe päikesepark kuue kuuga, mis pretendeerib kiirusrekordile päikeseparkide ehituse valdkonnas. “Pärast päikesepargi platsi ettevalmistust alustas Wiso Engineering ehitustöid tänavu aprillis. Tegemist oli tõeliselt mastaapse ehitusprojektiga, tipp-hetkel oli kohal 250 ehitajat.”

“Eveconiga pakkusime Lääneranna vallale välja kogukonna kasumudeli lepingu. See on meie ettevõtte poolt vabatahtlik samm, kuna päikeseenergia tootmise puhul pole ette nähtud talumistasu maksmist nagu see on tuulikute puhul. Vald saab 0,6% jaama kogutoodangu maksumusest, mis antud juhul on märkimisväärne summa,“ selgitas Karl Kull. „Ühtlasi soovin tänada Lääneranna vallavalitsust, kellega asjaajamine kulges sujuvalt ning kelle hoiak on olnud soosiv Kirikmäele sellise suure päikesepargi rajamiseks.“

“Uute võimsuste rajamine koos tööstuspartnerite ja projektiarendajatega Euroopas on osa Mirova taastuvenergia fondide strateegiast. Oleme uhked, et saame anda oma panuse Baltikumi CO2 jalajälje vähendamisse ja energiasõltumatusse ning oleme tänulikud Eveconile, kes on olnud suurepärane koostööpartner,” märkis Mirova energiasiirdefondide juht Raphael Lance. 

„Päikeseenergia kasutamine on Eestis kiiresti kasvanud. 2020. aastal alustasime pea olematust mahust, kuid nüüd oleme päikesepaneelide võimsuselt elaniku kohta Euroopa Liidus kuuendal kohal. Meie siht on selge – aastaks 2030 peab meie tarbimise mahus elekter tulema taastuvatest allikatest. Päikeseenergia annab selle saavutamiseks olulise panuse, pakkudes praegu ka kõige soodsamat elektrit,“ sõnas kliimaminister Yoko Alender.

Hinnanguliselt 35 000 majapidamise aastase elektritarbimise katva Kirikmäe päikesepargi maa-ala suuruseks on 110 hektarit ning kokku paigaldati 117 600 päikesepaneeli koguvõimsusega 655-665 W. Päikesepaneelide tootjaks on Canadian Solar.

Baltic Storage Platformi poolt Eestisse rajatav Mandri-Euroopa suurim akuparkide kompleks sai täna Kiisal nurgakivi. Tegemist on olulise sammuga varustuskindluse tagamiseks Eesti ja teiste Balti riikide ühendamisel Euroopa energiasüsteemi 2025. aastal. 

Eesti energiaettevõtte Evecon, Euroopa juhtiva akuparkide arendaja Corsica Sole ning rahvusvahelise investeerimisfondi Mirova poolt loodud ühisettevõtte Baltic Storage Platform kaudu rajatakse Harjumaale kaks salvestusparki koguvõimsusega 200 MW ning kogu tootmisvõimsusega 400 MWh. Kiisa akupark peaks plaani kohaselt valmima 2025. aasta lõpuks ning Aruküla akupark 2026. aastal.

“Tegemist on ajaloolise hetkega nii Eesti kui ka kogu Euroopa energeetikasektori jaoks – seda kahel põhjusel. Esiteks on see ääretult vajalik ja reaalne samm, valmistumaks Baltimaade ühendamiseks Euroopa energiasüsteemi. Teiseks pole Mandri-Euroopasse veel keegi nii suurt akuparkide kompleksi rajanud. Töötame järjekindlalt koos heade partneritega Corsica Sole’ist ja Mirovast selle nimel, et tagada Baltikumis energiajulgeolek,” lausus Eveconi tegevjuht Karl Kull.

„Oleme uhked, et saame jagada oma energiasalvestussüsteemide alaseid teadmisi, mida oleme arendanud ettevõtte saartalituse kogemusest tulenevalt ja mida nüüd ekspordime ülejäänud Euroopasse, et pakkuda elektrivõrkude stabiilsuseks vajalikke teenuseid ning soodustada taastuvenergia integreerimist,” ütles Corsica Sole’i tegevjuht Michael Coudyser.

“Meil on hea meel panustada Balti riikide CO2 heite vähendamisse ja energiasõltumatuse suurendamisse. Aitame luua Eveconi ja Corsica Sole’i ühist energiasalvestuse platvormi, mis võimaldab Balti riikides rakendada rohkem energiasalvestusvõimsust. See märgiline samm on kooskõlas Eesti ambitsioonidega arendada kohalikke energiasalvestuslahendusi, mida me toetame oma energiasiirde investeerimisstrateegia raames. Meil on suur rõõm osaleda Balti riikide energiatootmise ja -salvestuse arendamisel,“ märkis Mirova energiasiirdefondide juht Raphael Lance.

“Eestil on selge eesmärk – aastaks 2030 peab meie tarbimise mahus elekter tulema taastuvatest allikatest. Energia salvestamisel on siin oluline roll, talletades päikese- ja tuuleenergiat hetkedeks, mil loodus parasjagu puhkab. Salvestussüsteemide arendamine aitab Eesti inimestele tagada puhta, kindla ja taskukohase energiatuleviku,” sõnas kliimaminister Yoko Alender.

Ehitatav akupark ja selle juurde kuuluv alajaam ühendatakse elektri ülekandevõrku 330 kV pingel töötava vahelduvvoolu maakaabliga, mis on Eestis esmakordne.

Rohkem infot projekti kohta: https://balticstorageplatform.ee/

PRESSITEADE

11. september 2024

Rootsi taustaga investeerimisfond Niam Infrastructure ja Eesti energiaettevõte Evecon lõid ühisettevõtte ja alustasid  koostööd kokku 84 MW võimsusega päikeseparkide ehitamiseks ja arendamiseks Lätis.

Niam Infrastructure ja SIA Evecon alustasid koostööd kokku kuni 84 MW võimsusega päikeseparkide ehitamiseks 11 asukohas üle Läti. Tegemist on märkimisväärse investeeringuga selle piirkonna taastuvenergia sektorisse ning see näitab Läti turu tugevat kasvupotentsiaali.

Esimesed kuus päikeseparki tootmisvõimsusega ligi 40 MW on juba ehitusjärgus ja valmivad plaani kohaselt  2025. aasta märtsi lõpuks. Teise etapi ehitus, mis hõlmab viit päikeseparki tootmisvõimsusega ligi 44 MW, peaks algama enne 2024. aasta lõppu.

Niam Infrastructure’i tegevjuht Sverker Åkerblom kommenteeris investeeringut:  “Oleme põnevil, et saame teha koostööd Eveconiga arendades päikeseparke ja salvestuslahendusi kasvaval Läti turul. Oleme juba pikka aega jälginud Eveconi tegevust ning Balti turgu laiemalt ja meile avaldas muljet Eveconi võimekus ja asjatundlikkus Läti energiamajanduse arendamisel. Ootame põnevusega koostööd Eveconiga, et ühiselt need projektid ellu viia ja ära kasutada Läti pakutavad võimalused.”

Lisaks päikeseenergia projektidele keskendub koostöö ka energiasalvestusvõimaluste aktiivsele arendamisele. Uuritakse võimalusi ja potentsiaali arendada salvestusvõimsust päikeseparkide juures. Samuti uuritakse erinevaid energiamüügistrateegiaid, sealhulgas elektrienergia ostulepinguid, et maksimaalselt väärtustada toodetud energiat.

Niam Infrastructure tagab ehitusfaasis omakapitali rahastamise, millele lisandub projekti rahastamine Citadele Banka poolt. Projektid lähevad pärast valmimist Niam Infrastructure’i ja Eveconi ühisomandisse ja neid opereeritakse ühiselt.

Eveconi tegevjuht Karl Kull sõnas: “Koostöö Niam Infrastructure’iga võimaldab kombineerida Eveconi esindatuse Balti riikides ning kolmel turul saadud kogemused Niami senise infrastruktuuriinvesteeringute kogemusega. See partnerlus võimaldab meil strateegiliselt uurida ja arendada uusi võimalusi kogu Balti piirkonnas.”

Citadele Banka juhtkonna liige ja korporatiivsete äriklientide osakonna juht Vaidas Žagūnis lausus: “Meil on hea meel toetada roheliste taristuprojektide arendamist Lätis, kuna need algatused on üliolulised, et suunata Balti piirkond jätkusuutlikkuse ja energiasõltumatuse tuleviku poole. Investeerides nendesse projektidesse edendame mitte ainult majanduskasvu, vaid näitame ka oma pühendumust vastutustundlikule ja keskkonnasõbralikule finantstegevusele, millest saavad kasu nii majandus kui ka keskkond.”

Investeeringut toetab Euroopa Liidu InvestEU fond.

PRESSITEADE

Tallinna Halduskohus tunnistas 1. juulil energiaettevõtte Evecon kasuks tehtud otsusega Eleringi nõutava tagatise elektrivõrguga liitumisel sedavõrd lühikese üleminekutähtajaga põhiseaduse vastaseks ning jättis vastava seadusemuudatuse sätte kohaldamata. Samuti keelas kohus Eleringil tagatise tähtaegse mittemaksmise alusel liitumislepingute lõpetamise.

„Tegemist on väga olulise kohtuotsuse ja positiivse sõnumiga kogu taastuvenergia sektori jaoks,“ lausus Eveconi tegevjuht Karl Kull. „Evecon on juhtinud elektrituruseaduse muutmise eelnõu probleemkohtadele tähelepanu juba alates 2022. aasta oktoobrist ning mullu märtsis pöördusime nii õiguskantsleri kui presidendi poole palvega seadust mitte välja kuulutada, kuna sealne uus regulatsioon võrguga liitujatele polnud põhiseadusega kooskõlas. Nüüd on sama kinnitanud ka kohus.“

Karl Kulli sõnul oli toonase seadusmuudatuse puhul peamiseks küsimuseks tehnoloogia muutmise keelu, deposiidi ning seaduse rakendussätetesse määratud ääretult lühikeste üleminekuaegade ebamõistlikkus, kuna tegemist polnud erakorralise olukorraga.

„Arvestades energeetikasektorisse tehtavate investeeringute pikkust ja kapitalimahukust, on ettevõtjate ootuseks, et keskkond püsiks stabiilne. See kohtulahend kaitseb stabiilsust ja õiguskindlust. Uue regulatsiooni korral tuleb ettevõtjatele anda piisavalt aega oma tegevuse ümberkorraldamiseks, see ei saa juhtuda paari kuu jooksul,“ tõdes Karl Kull. „Laialt vaadates – Eestisse ei tule investoreid, kui mängureegleid pidevalt muudetakse. Samas taskukohasest elektrist unistab iga tarbija.“

Elektrituruseaduse mulluse muudatusega kehtestati tootmissuunalisele elektrivõrguga liitumisele uued ja väga olulisel määral liitujat koormavad lisakohustused ja -koormised. Need laienesid ka juba kehtivatele liitumislepingutele. Need nõuded ei kehtinud liitumislepingute sõlmimise ajal. Evecon ja teised turuosalised pöördusid enne seadusemuudatuse vastuvõtmist seadusandja poole, aga ettepanekutega ei arvestatud.

Enne seaduse muutmist puudus kohustus tasuda liitumisel tagatist. Liituja oli kohustatud tasuma kõik liitumisega seotud põhjendatud kulud. Seaduse praeguses sõnastuses on tootmissuunalise liitumise taotluse esitamise ajaks turuosaline kohustatud maksma võrguettevõtjale tagatiseks 38 000 eurot megavoltampri kohta. Seda siis lisaks liitumise väljaehitamisega seotud otsestele kuludele. Võrguettevõtja ei rakenda tagatise nõuet, kui taotleja on tasunud vähemalt 70 protsenti liitumistasust. Tagatis tagastatakse turuosalisele või see arvestatakse tema liitumistasu katteks vaid juhul, kui turuosaline on alustanud liitumistaotluse kohase tootmisseadmega elektrienergia tootmist päikese elektrijaama puhul 1 aasta, meretuuleparkide puhul 3 aasta ja muu tehnoloogia puhul 2 aasta möödumisel liitumise valmimisest.

Karl Kull lausus, et säärane tagatusraha nõue tähendanuks näiteks kiiresti kasvava ja järjest uusi energiaparke avava Eveconi puhul ca 56 miljoni euro paigutamist Eleringi kontole lihtsalt aastateks seisma.

Evecon on Eesti energiaettevõte, kelle põhitegevuseks on tuule-, päikese- ning akuparkide rajamine Eestisse, Lätisse ja Leetu. Praeguseks on Evecon Baltikumis välja ehitanud 106 MW elektrijaamasid. 2024. aasta keskpaigaks ehitab Evecon üksi ja ühisettevõtete koosseisus välja veel 200 MW lisa-tootmisvõimsust. 2025. aasta lõpuks rajab Evecon ühisettevõte Baltic Storage Platform kaudu Harjumaale kaks salvestusparki koguvõimsusega 200 MW.  Lisaks on ettevõttel Eestis, Lätis ja Leedus arendamisel 900 MW ulatuses aktiivseid päikese, tuule ja akude hübriidprojekte, mis lülitatakse elektrivõrku 2026. ja 2027. aasta lõpuks.

Jätkusuutlikkuse põhimõtete järgimine ning sellest tulenevalt oma tegevuse planeerimine ja pidev hindamine on kaasaegses majanduskeskkonnas üha suurema tähtsusega. Oleme veendunud, et teadlik ja aktiivne osalemine rohepöördes aitab meil paremini ellu viia ettevõtte strateegiat ning suurendada seeläbi konkurentsivõimet.
Rohetiigri keskkonnast hoolivate ettevõtete koostööplatvormiga liitumine aitab meil tõsta keskkonnateadlikkust, paremini hinnata nii oma otsuste kui tegevuste mõju, vastust ja nendega seonduvaid riske ning neid ka juhtida.
Sigrit Levo, Evecon OÜ partnersuhete juht:
“Me kõik armastame puhast ja rikkumata loodust. Saame ta sellisena järeltulevatele põlvedele pärandada vaid juhul, kui läheme üle rohelisele energiale. Seetõttu tegeleme meie Eveconis iga päev sellega, et aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Rohetiigriga liitudes saame olla osa samasuguseid väärtushinnanguid kandvast kogukonnast ning ühiselt tegutsedes panustada jätkusuutliku tuleviku loomisesse.”

Loe lisa:  https://rohetiiger.ee/esindusorganisatsioon-blogi/mais-liitus-rohetiigriga-3-liiget/

Viimases Põllumehe Teatajas räägib Madis Anni, kuidas akupank annab põllumehele paindlikkuse, võimaldades enda tarbimisest ülejäävat elektrikogust kas hiljem ise tarbida või siis võrku müüa.

 

Investeerimisettevõtte Natixis Investment Managers jätkusuutliku investeerimisega tegelev tütarettevõte Mirova teatab oma liitumisest Baltic Storage Platformi kapitaliga. Baltic Storage Platform on ühisettevõte, mille lõid 2023. aasta augustis sõltumatu päikeseenergia tootja Corsica Sole ning Euroopa üks juhtivaid energiasalvestusega tegelevaid ettevõtteid Evecon, kes on ühtlasi Baltikumi juhtiv taastuvenergia lahenduste arendaja. See toiming tagab arendusprojektile vahendid Balti riikide elektrivõrgu struktuuri muutmise ambitsioonide elluviimiseks.

 

Ettevõttel Baltic Storage Platform on keskne roll Balti riikide energiasõltumatuse strateegias.

 

Ühisettevõtte Baltic Storage Platform eesmärgiks on Eestis ning Baltikumis üldisemalt arendada, ehitada ning töös hoida suure võimsusega akupargid. Arendusprojekti tugevdab liitunud Mirova kapital, mis pärineb energiapöördele pühendatud fondist Mirova Energy Transition 5[1].

 

20. novembril teatasid Corsica Sole ja Evecon ehitusprojektist, mille käigus rajatakse 2025. aastal Eestisse kaks salvestusparki koguvõimsusega 200 megavatti ning kogu-tootmisvõimsusega 400 megavatt-tundi[2].

 

Need elektrijaamad aitavad toetada Eesti elektrivõrku ning sellega seotud Balti elektrivõrgu stabiilsust ja jätkusuutlikkust 2025. aastaks planeeritud Venemaa elektrivõrgust lahtiühendamise ning Euroopa võrguga sünkroonimise kontekstis.

 

Lisaks aitavad need elektrijaamad osana Euroopa 2050. aasta süsinikuneutraalsuse eesmärkidest Eestil edukalt energiapööret ellu viia ning katta 2030. aastaks 100% oma elektrienergia tarbimisest taastuvenergia kasutamise abil. Need elektrijaamad hakkavad pakkuma teenuseid, mis on vajalikud muutlike elektrienergia allikate (tuule- ja päikeseenergia) tasakaalustamiseks elektrivõrgus.

 

Juhtiv taastuvenergiasse investeerija Mirova, kes on 2021. aastast Corsica Sole aktsionär ning 2022. aastast Eveconi finantspartner, võimaldas neil kahel ettevõttel 2023. aasta esimeses pooles kokku saada. Seeläbi oli Corsica Solel ja Eveconil võimalik alustada nii olulise projektiga Balti riikide energiasõltumatuse tagamise teekonnal.

 

Corsica Sole, Evecon ja Mirova: trio energiapöörde teenistuses

 

Ühisettevõtte kolmandaks aktsionäriks saamisega pakub Mirova Baltic Storage Platformile finantstuge. See toiming tagab 2025. aastaks kahe akupargi kasutuselevõtmise ning kiirendab teiste Balti riikide projektide arendamist.

 

„Mirova liitumine ühisettevõttega muudab mitmeid kuid tagasi Eveconi, Corsica Sole ja Mirova vahel kaalutud koostöö nende projektide osas reaalsuseks. Tehes Mirovaga juba koostööd meie päikeseenergia projektide raames ning Corsica Solega alates 2023. aastast antud ühisettevõttes, ei oma me mingeid kahtlusi loodud koostöösuhete kvaliteetsuse osas ning meil on väga hea meel lõpuks näha uute täiendavate oskuste lisandumist ka meie elektrisalvestusprojektidesse Eestis. Elektrisüsteem on olemuselt nagu elusorganism, milles tuleb tasakaalustada erinevaid üksteist täiendavaid tehnoloogiaid, et lahendada kõikide Balti riikide jaoks strateegiline energiasõltumatuse väljakutse ning toetada elektrivõrku,“ ütles Eveconi tegevjuht Karl Kull.

 

Raphaël LANCE, energiapöörde infrastruktuuri fondide juht: „Osalemine Baltic Storage Platformi kapitalis väljendab meie soovi investeerida Euroopa kodanike jaoks uutesse, innovaatilistesse ja tähenduslikesse projektidesse. Oleme uhked võimaluse üle panustada CO₂ heite vähendamisse ja energiasõltumatuse tagamisse Balti riikides läbi uute puhta energia tootmise ja salvestusvõimsuse suurendamise rajatiste paigaldamise. Meie koostöösuhe parterite Corsica Sole ja Eveconiga põhineb teadlikul valikul tugevdada nende ühist platvormi, mis on pühendatud salvestusvõimuste suurendamisele Balti riikides.“

 

„Alates meie ettevõttega ühinemisest 2021. aastal oleme kahtlemata oma sidemeid Mirovaga tugevdanud. Täna on meil taaskord rõõm tervitada Mirovat selle ambitsioonika ühisettevõtte kapitaliga liituma. Kestlikule rahastamisele pühendunud Mirova aitab meil Balti riikides käitada väga suure võimsusega akuparke, mis on ühendatud elektrienergia ülekandevõrku. Need on otsustavad projektid Eesti ja Balti riikide jaoks, kes on seadnud endale eesmärgiks end mandri-Euroopa võrguga tihedamalt siduda. Viimaseks demonstreerib meie ühinemine kapitaliga meie täielikku usaldust Mirova meeskondade suhtes,“ lisasühisettevõtte enamusaktsionäri Corsica Sole tegevjuht Michael COUDYSER.

 

CORSICA SOLE

Corsica Sole on sõltumatu päikeseenergia tootja ning Euroopa juhtiv energiasalvestusettevõte. Kasvaval ettevõttel on praeguseks töösse antud üle 100 MWp päikeseelektrijaamu ning üle 150 MWh energiasalvestiga elektrijaamu ning portfellis enam kui 1,5 GW väärtuses arendusprojekte. Samuti areneb ettevõte hüdroenergia tootmise valdkonnas. Corsica Sole on olnud saarepiirkondade ekspert alates 2009. aastast, arendades, ehitades, rahastades ja käitades oma projekte Prantsusmaal ja kogu Euroopas. Corsica Sole rakendab oma oskusteavet, et pakkuda taastuvenergia tootmise ja tehnoloogilise innovatsiooni kaudu asjakohaseid lahendusi energiaüleminekuks kliimamuutuste vastu võitlemise eesmärgil. Rohkem infot saadaval veebilehel www.corsicasole.com.

Jälgi meid platvormil LinkedIn: www.linkedin.com/company/corsicasole või X (endine Twitter): @CorsicaSole ning meie YouTube’i kanalil: @corsicasole

 

Mirova

 

Mirova on rahvusvaheline kestliku investeerimisega tegelev varahaldusettevõtte ning Natixis Investment Managers tütarettevõte. Enam kui aastakümne jooksul kestliku finantseerimise valdkonna esirinnas olnud Mirova on arendanud uuenduslikke investeerimislahendusi kõikide varaklasside lõikes eesmärgiga kombineerida pikaaegse väärtuse loomine positiivse ühiskondliku ja keskkonnamõjuga. Pariisis peakorterit omav Mirova pakub laia valikut omakapitali, võlakirjade, mitme varaga, energiapöörde infrastruktuuri, looduskapitali ja erakapitali lahendusi, mis on loodud Euroopa, Põhja-Ameerika ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna institutsioonilistele investoritele, jaotusplatvormidele ning jaeinvestoritele. Mirova on olnud energiapöörde taristu sektoris aktiivne 20 aastat ning on finantseerinud 48 riigis üle 1000 projekti enam kui 7,3 GW suuruse kogu-tootmispotentsiaaliga. Mirova ja tema tütarettevõtete hallata on 29,7 miljardi euro väärtuses varasid, millest 3,8 miljardit moodustavad investeeringud energiapöörde infrastruktuuri investeeringutesse. Mirova on missioonitundega ettevõte, kellele on antud B Corp märgis.*
*Viide paremusjärjestusele või märgisele ei ennusta fondide või nende haldurite tulemuslikkust tulevikus.

Portfellivalitseja – anonüümne ettevõte

Registreerimiskood RCS Paris nr 394 648 216 – AMFi akrediteerimisnumber GP 02-014
59, Avenue Pierre Mendès-France – 75013 – Pariis
Mirova on ettevõtte Natixis Investment Managers tütarettevõte
Veebileht – LinkedIn

 

 

NATIXIS INVESTMENT MANAGERS

Ettevõtte Natixis Investment Managers mitut sidusettevõtet hõlmav lähenemine seob kliendid enam kui 15 aktiivse fondihalduri sõltumatu mõtlemise ja fokusseeritud tähelepanuga. Maailma suurimate fondihaldurite hulka arvatud[3] ning enam kui 1,2 miljardi dollari (1,1 miljardi euro) väärtuses varasid haldav[4] Natixis Investment Managers pakub mitmekesist lahenduste valikut kõikide varaklasside, stiilide ja vahendite lõikes, sh uuenduslikke keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisstrateegiaid ja tooteid, mis on pühendatud kestliku rahastuse edendamiseks. Ettevõte loob klientidega partnerlussuhted, et mõista nende ainulaadseid vajadusi ning pakkuda prognoose ja investeerimislahendusi, mis on spetsiifiliselt loodud klientide pikaajalisi eesmärke silmas pidades.

Pariisis ja Bostonis peakontoreid omav Natixis Investment Managers on osa Groupe BPCE rahvusvahelisest finantsteenuste divisjonist – tegemist on Prantsusmaa suuruselt teise pangakontserniga, mis omab Banque Populaire ja Caisse d’Epargne jaevõrgustikke. Ettevõtte Natixis Investment Managers tütarettevõtete hulka kuuluvad muuhulgas investeerimisettevõtted AEW, DNCA Investments[5], Dorval Asset Management, Flexstone Partners, Gateway Investment Advisers, Harris Associates, Investors Mutual Limited, Loomis, Sayles & Company, Mirova, MV Credit, Naxicap Partners, Ossiam, Ostrum Asset Management, Seventure Partners, Thematics Asset Management, Vauban Infrastructure Partners, Vaughan Nelson Investment Management ja WCM Investment Management. Lisaks pakutakse investeerimislahendusi läbi ettevõtete Natixis Investment Managers Solutions ja Natixis Advisors, LLC. Kõik lahendused ei ole kõikides riikides saadaval. Lisainfo saamiseks külastage palun ettevõtte Natixis Investment Managers veebilehte aadressil im.natixis.com | LinkedIn: linkedin.com/company/natixis-investment-managers.

Ettevõtte Natixis Investment Managers turustus- ja teenindusgruppi kuulub ettevõte Natixis Distribution LLC, mis on piiratud eesmärgiga maakler-diiler ning turustaja mitmetele USAs registreeritud investeerimisettevõtetele, millele pakuvad konsultatsiooniteenuseid ettevõtete Natixis Investment Managers, Natixis Investment Managers S.A. (Luksemburg) ja Natixis Investment Managers International (Prantsusmaa) tütarettevõtted ning nendega seotud turustus- ja teenusepakkujad Euroopas ja Aasias.

Prantsuse aktsiaselts  
Registreerimisnumber RCS Paris nr 453 952 681  
Ametlik aadress: 59, Avenue Pierre Mendès-France – 75013 Pariis  
Natixis Investment Managers on ettevõtte Natixis tütarettevõte.

 

[1] MIROVA ENERGY TRANSITION 5 (MET5) on uutele tellimustele suletud prantsuse usaldusühing (Société de Libre Partenariat). Sellise fondi jaoks ei ole järelevalveasutuse kinnitus kohustuslik.

[2] Samaväärne 90 000 Eesti majapidamise energiatarbimisega.

[3] Cerulli aruande kohaselt: vastavalt ettevõtte poolt 2022. aasta 31. detsembril hallatavate varade suurusele paigutas Global Markets 2023 ettevõtte Natixis Investment Managers maailmas 17. kohale.

[4] Seotud ettevõtete valitsetavad varad on 2023. aasta 31. detsembri seisuga arvestatult 1288,6 miljardit dollarit (1166,5 miljardit eurot). Nende valitsetavate varade hulka võivad kuuluda fiktiivsed varad, teenindatavad varad, brutovarad, varad, millest tütarettevõtted omavad vähemust ning muud liiki reguleerimata valitsetavad varad, mida ettevõtte Natixis Investment Managers sidusettevõtted haldavad või teenindavad.

[5] Ettevõtte DNCA Finance kaubamärk.