Energiaparkide ja -rajatiste ehitaja WiSo Engineering sõlmis Balti- ja Põhjamaade regiooni esindusõiguse lepingu Türgi juhtiva trafotootjaga TEK Transformatör, mis loob täiendavaid võimalusi energiaparkide ja jaotusvõrkude ehitamiseks ning rekonstrueerimiseks siinses piirkonnas ning samuti aitab kaasa riiklike taastuvenergia eesmärkide elluviimisel.
“TEK Transformatör tegeleb jaotustrafode tootmise ja müügiga üle 40 aasta ning on trafomaailmas tõusev tegija,” ütles WiSo Engineeringu hankejuht Madis Anni, kelle sõnul on tehase ametlikuks müügiesindajaks saamine siinses piirkonnas oluline samm.
“Taastuvenergia peatöövõtuettevõttena kinnitame nüüdsest kanda ka energeetika valdkonnas väga oluliste ja kõrge kvaliteediga toodete edasimüügis,” märkis Anni.
Alates 2018. aastast hakkas trafoturg Anni hinnangul tugevalt muutuma.
“Seda põhjustas suur taastuvenergia buum, elektrifitseerimine, suured investeeringud ülekande- ning jaotusvõrkudesse, toorme kallinemine ja saadavus ning samuti geopoliitilised pinged,” selgitas Anni. “Praeguseks on olukord veidi paranenud, kuid suur nõudlus on säilinud ning lähiajal nõudluse langust näha pole.”
Euroopas mõjutab nõudlust uute trafode järele seniste energiasüsteemide kaasajastamine ning vanade seadmete väljavahetamine, tööstuse areng ning uute taastuvenergia tootmisüksuste pidev lisandumine.
Esimesed TEK-i trafod jõudsid Eestisse Madis Anni sõnul juba 2023. aasta algul. “Kohaliku müügiesindajana hoolitseme selle eest, et tehas on piirkonnas maksimaalselt esindatud. See omakorda annab siinsetele energiaparkide arendajatele ja võrguettevõtetele juurde ühe tugeva tootja, keda kaaluda trafode valikul ja kaasata hangetel osalema,” sõnas Anni.
WiSo Engineering ehitab energiarajatisi nii põllumeestele, tööstustele, kaubandus- ja muude valdkondade ettevõtetele, kelle tarbimine aastas ulatub alates paarisajast megavatt-tunnist kuni mitmekümne gigavatt-tunnini. WiSo Engineering pakub võtmed-kätte lahendust, tipptehnoloogiat, rajatiste hooldust, käidukorraldust ja energiaparkide arendajatele peatöövõttu.
Energiakriisiaastad tõid Eestisse päikesepaneelide buumi. Aastas rajati mitu tuhat uut päikeseenergia tootmisjaama. Räägiti ka üha suurematest tuuleenergia tootmise plaanidest. Samas tunnistati muret: mis saab, kui päike ei paista ja tuul ei puhu? Just sellistel ajavahemikel võib elektri hind börsil tõusta pööraselt, sest tootmismahu vähenemise tõttu ei suudeta enam nõudlust katta. Vaja on juhitavat elektritootmist või salvesteid, kuhu odava hinna ajal energiat varuda. Salvestitest ei olnud aga suurt midagi kuulda peale mõne tohutu maksumusega suurprojekti, mille valmimisaeg jääb paljude aastate kaugusele.
Riigikontroll avaldas hiljuti valminud auditiaruandes „Riigi tegevus tuuleenergia edendamisel“ kahtlust, et Eesti ei suuda täita 2030. aastaks seatud taastuvenergia eesmärke, kuna pole lisandunud uusi tuuleparke.
Baltimaade juhtiv energiaparkide arendaja Eveconi hindas positiivseks arengut, et kliimaministeerium hakkas tänavu kaardistama taastuvenergeetika projektide seisu. See võimaldab riigil rohepöörde ära teha enne plaanitud tähtaega.
“Taastuvenergeetikas tehti lõppeval aastal oluline samm edasi,” tõdes Evecon OÜ tegevjuht Karl Kull. “Väga positiivseks arenguks oli see, et kliimaministeerium hakkas kaardistama taastuvenergeetika projektide seisu. See tõestas, et päris suures ulatuses tehakse tuuleparkide arendusi ka maismaale, mitte ainult ei planeerita mereparkide tulevikuarendusi. Kui Eesti samal suunal edasi jätkab, siis saab rohepööre tehtud enne 2030. aastat.”
Kulli sõnul kujunes Eveconile endale lõppev aasta läbimurdeks, mil avalikkusele suhteliselt tundmatust taastuvenergia tootjast sai energeetikaettevõte, mis lisaks siinses piirkonnas jätkuvatele arendusprojektidele hakkab lähitulevikus pakkuma elektrisüsteemi reguleerimisteenuseid ning mille investeeringud on strateegiliselt tähtsad kogu Euroopa turu vaates.
„Oleme seda meelt, et varustuskindlust on võimalik tagada koostöös erasektoriga avatud turu keskkonnas ning Eesti energiajulgeoleku tagamiseks tuleks lähtuda tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest, et soodustada sobivate seadmete tulekut,“ lausus Kull.
Tänavu alustasid tööd neli Eveconi rajatud eri suuruses päikeseparki. Juulis valmis Paides Eesti esimene suurem tracker-lahenduse ehk liikuvate paneelidega päikesepark koguvõimsusega 8,74 MW. Septembris avas Evecon Valga vallas Tsirguliina aleviku lähistele rajatud Lõuna-Eesti suurima päikesepargi koguvõimsusega ligemale 16 MW. Lisaks alustas Mustvees tööd Vase park võimusega 4,4 MW ning Elvas Ringimetsa park võimsusega 3 MW.
Novembris lõid Evecon ja Prantsusmaa juhtiva energiasalvestamise ettevõtte Corsica Sole loodud ühisettevõtte Baltic Storage Platform, mis rajab Eestisse 2026. aastaks 400 MWh akuparkide kompleksi. Tegemist on võimsaima omataolise akupargi kompleksiga terves Mandri-Euroopas.
Leedus valmis Eveconil sel aastal 44 MW ulatuses päikeseparke energiaühistu vormis tegutsevatele tootevtarbijatele (prosumer).
Eesti kapitalil põhinev Baltikumi juhtiv energeetikaparkide arendaja Evecon arendab 2024. aasta lõpuks välja 78 päikesejaama koguvõimsusega 1465 MW ning 2027. aasta lõpuks 20 tuuleparki võimsusega 1200 MW.
Baltimaade juhtiva taastuvenergiaparkide arendaja Evecon ja Prantsusmaa juhtiva energiasalvestamise ettevõtte Corsica Sole loodud ühisettevõte Baltic Storage Platform rajab Eestisse 2025. aastaks 400 MWh akupargi. Tegemist on võimsaima omataolise akupargi kompleksiga terves Mandri-Euroopas.
Partnerlus Eveconiga tugevdab Corsica Sole positsiooni Euroopa salvestusturu liidrite seas. Pärast Euroopa Liidu senise suurima salvestusjaama paigaldamist Belgias Deux-Acrenis jätkab Corsica Sole laienemist kiiresti kasvavale Ida-Euroopa turule koostöös Eesti partneri Eveconiga.
Kõrge jõudlusega salvestusakud aitavad tagada energiasõltumatust
Taastuvenergia tootmine on hoogsalt kasvanud ning kõikides Euroopa Liidu riikides on energiasalvestus muutunud strateegiliseks väljakutseks, et tagada energiasõltumatus ning aidata tootmise ja tarbimise vahel tasakaalu tagades stabiliseerida elektrivõrku.
Eveconi ja Corsica Sole loodud ühisettevõte Baltic Storage Platform poolt opereeritav 400 MWh akuparkide kompleks aitab toetada Baltimaade elektrivõrgu stabiilsust, kui see ühendatakse lahti Venemaa võrgust 2025. aasta alguses. I kvartalis 2025 käivituv akuparkide kompleks aitab reguleerida võrgu sagedust. Võrgu sageduse tõusu või languse korral aitavad akud kiiresti salvestada või siis toota elektrit, et tasakaalustada muudatuse mõju. Antud tehnoloogia abil saab pakkuda süsteemile erinevaid reguleerimisteenuseid.
Evecon ja Corsica Sole pühenduvad Eesti energiaüleminekule
Kuigi Balti riigid on plaanis ühendada Venemaa elektrivõrgust lahti 2025. aastaks, on Eesti juba teinud olulisi edusamme taastuvenergia tootmise arendamisel. Eesti energia- ja kliimakava kohaselt ulatub taastuvelektri tootmine 2030. aastaks 4,3 TWh aastas (võrreldes 1,8 TWh aastal 2018). Samuti kasvab päikeseenergia tootmine 2030. aastaks 1 TWh-ni, mis on üle kahe korra rohkem võrreldes 2022. aastaga.
„Corsica Sole’l on hea meel koos Eveconiga kaasa aidata Eesti energiaüleminekule siinses võrgus. See partnerlus võimaldab meil oma kogemusega tugevdada Eesti, Läti ja Leedu elektrivõrku, tagades tarbijatele turvalise ja kvaliteetse teenuse. Tänu oma senisele tegutsemiskogemus energiasalvestuse turul suudame oma akuparkides tagada suure salvestusvõime, mis võimaldab meil toetada Balti riike nende pikaajalisel energiaüleminekul,“ lausus Corsica Sole’i tegevjuht Michael Coudyser.
„Eesti ja teiste Balti riikide lahtiühendamine Venemaa energiasüsteemist pole enam kaugel ning Eveconi ja Corisca Sole rajatavad akupargid on suur reaalne samm edasi varustuskindluse tagamiseks siinses piirkonnas. See on hea näide sellest, et varustuskindlust on võimalik tagada koostöös erasektoriga avatud turu keskkonnas. Mandri-Euroopa võimsaima ja kaasaegseima akupargi rajamine Eestisse on strateegiliselt oluline mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa jaoks laiemalt,“ ütles Eveconi tegevjuht Karl Kull.
Akupark on mitmest konteinerist koosnev patareide park, mis on kontrollitud juhtimise all. Sõltuvalt tootjast on ühes konteineris on sadu või tuhandeid akusid.
Eesti kapitalil põhinev Baltikumi juhtiv energeetikaparkide arendaja Evecon arendab 2024. aasta lõpuks välja 78 päikesejaama koguvõimsusega 1465 MW ning 2026. aasta lõpuks 20 tuuleparki võimsusega 1200 MW.
Corsica Sole on sõltumatu päikeseenergia tootja ja Prantsusmaa juhtiv energiasalvestusettevõte. Kiirelt kasvanud ettevõttel on praeguseks töösse antud üle 100 MWp päikeseelektrijaamu ning üle 150 MWh energiasalvestiga elektrijaamu. Arendusprojektidest on portfellis 1GWp päikeseelektrijaamu ning 1 GW salvestusvõimsust. Corsica Sole on olnud saarpiirkondade ekspert alates 2009. aastast, arendades, ehitades, rahastades ja opereerides oma projekte Prantsusmaal ja kogu Euroopas.
Taastuvenergiatootja Evecon avas 7. septembril Valga vallas Tsirguliina aleviku lähistele rajatud Lõuna-Eesti suurima päikesepargi koguvõimsusega ligemale 16 MW, mis võimaldab katta 2500 majapidamise aastase energiavajaduse.
Pildi autor Jassu Hertsmann
„Valga vallal võib tulevikus olla riigi energeetikas suur roll – kui eelmise sajandi viiekümnendatel aastatel ehitati massiivsed energiapargid Ida-Virumaale, siis taastuvenergia sektoris pole kahtlust, et järgmistel aastate rajatakse siia piirkonda suur hulk energiaparke,“ lausus Eveconi tegevjuht Karl Kull päikesepargi avamisel.
Valga vallavanema Monika Rogenbaumi sõnul aitab vald igati rohepöörde eesmärkidele kaasa, samas tuleb arendajatel kindlasti arvestada kogukonna huvidega, et asjad oleks tasakaalus ning sobiks ka piirkonna elanikele.
Karl Kull tõdes, et energeetikas valdkonnas nagu ka mujal valdkondades napib insenere ning noori jõuab insenerialasid õppima üha harvem. Huvi tekitamiseks nii energeetikavaldkonna kui tulevase inseneriameti vastu kingib Evecon Tsirguliina koolile klassitäie päikeseenergia ja kütuseelemendi õppekomplekte, mille abil saavad lapsed uurida, kuidas toodetakse ja kasutatakse päikeseenergiat lähitulevikus.
Valga vallas 27 hektari suurusel maa-alal valminud Kopli päikeseelektrijaam rajati kolmes etapis. Esimene etapp Eerike-Siimu sai valmis juunis 2021 ning selle tootmisvõimsuseks on 2,63 MW. Teine etapp Kopika valmis aprillis 2022, selle tootmisvõimsuseks on 7,2 MW. Kolmas etapp Kopli sai valmis tänavu suvel ning selle koguvõimsus 5,82 MW.
Pildi autor Jassu Hertsmann
Kopli päikesejaamade esimese ja teise etapi projekteerimine lõpetati 2020. aasta oktoobris, millele järgne koheselt ka ehitustegevus. Päikesepargi ehitas valmis WiSo Engineering.
Kopli päikesepark katab selle väljundvõimsust arvestades ligemale 2500 majapidamise aastase energiavajaduse.
Eesti kapitalil põhinev Evecon arendab tuule- ja päikeseparke Eestis, Lätis ja Leedus. Eveconi taastuvenergia arendusprojektidest on tänaseks valmis ja annavad elektrienergiat 59 MW tootmisvõimsusi. Lätis ja Leedus lisandub Eveconil tööd alustavaid tootmisi tänavu 40 MW. Lisaks on ettevõttel üle Eesti arendamisjärgus 744 MW ulatuses aktiivseid projekte, mis ühendatakse võrguga 2025. aasta lõpuks.
Päike on üks kõige kättesaadavamaid ja jätkusuutlikumaid energiaallikaid. On tekkinud valearusaam, et jahedamas kliimas on päikeseparkide tootlikkus väiksem. Tegelikkuses on Eesti kliima pigem eeliseks – madalamatel temperatuuridel on kasutegur kõrgem. Eestis asuvad päikesepaneelid suudavad toota samas suurusjärgus kui paneelid, mis asuvad Põhja-Saksamaal. Küll on aga oluline kasutada päevas päikesepaiste tunde maksimaalselt, et suurendada pargi tootlikkust.
Seetõttu võetaksegi päikeseparkides kasutusele tracker lahendused. Trackerid võimaldavad paneelidel liikuda vastavalt päikese liikumise trajektoorile. See tähendab, et päikesevalgust saab püüda terve päeva ning aasta vältel võimalikult optimaalselt. Evecon avas Paides esimesena antud tehnoloogiaga päikesepargi, et suurendada Eesti majapidamistele pakutava energia mahtu. Tänu trackeritele on näiteks 1 MW pargi väljundvõimsusena võimalik 70 majapidamise asemel 100 kodu teenindada, mis on 30% rohkem võrreldes tavapäraselt fikseeritud lahendustega.
The Office of the President of the Republic of Lithuania purchased a remote solar power park. The remote solar power park will be built in Parovėja village, Biržai district, and handed over to the Presidency in 2024 March. The park will be producing 1000 kW.
The Estonian company Evecon UAB won the procurement organized by the Presidency for the purchase of the power plant. The value of the solar power plant – 1,089,000 euros, the majority of the price – 794,000 euros – was compensated by the Environmental Project Management Agency of the Ministry of the Environment of the Republic of Lithuania using the funds of the European Union project.
Pöördusime Õiguskantsleri poole, et paluda kontrollida Riigikogu menetluses oleva elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu (696SE) kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega. Ettevõtte teatel on tegemist sundkäiguga, et tagada õigusselgus.
Eveconi tegevjuhi Karl Kulli sõnul on peamine küsimus tehnoloogia muutmise keelu, deposiidi ning seaduse rakendussätetesse määratud ääretult lühikeste üleminekuaegade ebamõistlikkuses. „See on energeetikasektoris esmakordne, kus võrguäri ning turgu kardinaalselt ümber kujundavale seadusele antakse ülemineku ajaks 2-4 kuud. Antud juhul ei ole tegemist ka erakorralise olukorraga nagu oli vaja tegutseda universaalteenuse seaduse rakendamisel. Vabadus ja paindlikkus valida tootmise alustamise aeg ja kombineerida tehnoloogiaid on olulise tähendusega kehtivaid liitumislepinguid omavate liitujate ärimudelis,“ sõnas Kull.
Tema sõnul ei räägita täna enam energeetikas ainult päikesepaneelidest ja tuulikutest vaid ka akudest ning nende järkjärgulisest kombineerimisest ühe liitumispunkti taha. „See on juba laialdaselt Euroopas levinud praktika, millega on nii Evecon kui ka teised ettenägelikud energeetikaettevõtted oma investeeringuprojektides arvestanud. Meie kohustus on ettevõtte juhtidena see õiguslik teekond läbi käia, kuigi on päris selge, et seadus võetakse Riigikogus lähipäevil vastu. Seadusloome protsessi juhtinud poliitikud on avalikult öelnud, et selle hiiglasliku kobarseaduse menetlemiseks jäi aega väheseks ja seda tuleb uues Riigikogu koosseisus taas muutma hakata. Seega saame me ajutise seaduse, mis jaotab kõvasti turgu ümber, tekitab enamiku päriselt taastuvenergiat tootvate ettevõtete jaoks suuri, kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvaid kahjusid, ei lahenda sellele pandavaid eesmärke ja toob potentsiaalselt kaasa kohtuvaidlusi. Vastava õigusselguse saamiseks pöördusimegi möödunud nädalal Õiguskantsleri poole“, sõnas Kull.
Tema sõnul võtavad antud teekonna ette ilmselt veel mitmed turuosalised.
2. veebruaril korraldas Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon konverentsi, et arutada Baltikumi tuuleenergia olukorda ja seda, mida on vaja teha seatud rohelise energia eesmärkide täitmiseks.
Meie arendusjuht Karl-Joonatan Kvell Kvell kommenteeris: „Mul on hea meel võimaluse üle esineda olulistel teemadel tuuleenergia arengumaastikul ning tutvustada Eveconi Baltikumi portfelli. Lisaks andis konverents võimaluse saada hea ülevaade tuuleparkide olukorrast Eestis ja Baltikumis ning võimalikest lahendustest protsesside parendamiseks. Suur tänu Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonile selle võimaluse eest.
